Kõigepealt koolitoidust

Kohale olid kutsutud Baltic Restaurants esindajad, kes siis andsid ülevaate toimuvas ja hiljem sai ka küsimusi esitada. Kõigile neile, kes tervislikku toitu hindavad on hea uudis see, et kuigi isegi enne kasutati säilitusainevabat toorainet, siis nüüdseks on lõpetatud ka kartuli sulfideerimine – ehk siis toit veelgi tervislikum ja peaks ka maitset parandama.

Meie lennus kurdeti kõige rohkem liigse kala üle menüüdes, aga kahjuks selles osas midagi muuta ei saa – toitlustajad lähtuvad riigi ja Tervise Arengu Instituudi poolt ette antud juhistest ning need on otsustanud, et Eesti laps peab kala sööma. Kahjuks siiani pole see agitatsioon hästi läinud ja viga pole ainult Laagri koolis – kala läheb suurtes kogustes utiliseerimisele üle Eesti.

Tehti ka kooli nõukogu esindajatele ettepanek ise toitu proovima tulla – 1.30€ saab lõuna kätte. Eelmine kevad kui robootika pärast tihti koolimaja sattusin siis paar korda ka seda võimalust kasutasin ja isiklikult toidu maitse pärast ei kurda. Eriti arvestades et lõuna hind 1.30 € ja toitlustajad peavad 20 minuti jooksul toitlustama 300 last.

Tegin ka lennu tagasisidest lähtuvalt ettepaneku moos eraldi magustoidu juurde panna ja lubati proovida kuigi kardetakse, et neid lapsi, kellele moos ei maitse on tunduvalt vähem, kui neid kellele see liiga palju maitseb ja seega vabakäelisel tõstmisel jäävad viimased soovijad ilma moosita.

Igatahes jätsid külalised väga positiivse mulje – nagu aru sain, siis käiakse koolides ka kontrollreide tegema ja lisaks toidu kvaliteedile kontrollitakse, et kas kokatädid ka ikka naeratavad lastele

Huvikooli etteaste

Järgmisena oli päevakorras huvikooli teemad ja saime Taigurilt põhjaliku ülevaate nii möödunust kui tulevikust. Huvikooli lepingute süsteem olevat väga hästi käima läinud ja lubati, et kõik vanemad saavad veel selle aasta numbri seas kätte ka kooli poolt allkirjastatud huvikoolide lepingud.

Paljud lapsevanemad on soovi avaldanud ka koonsarvete ja otsekorralduse osas ja see on huvikooli tulevikuplaanides kirjas – loodetavasti tulevad koondarved 2016/17 õppeaastal.

Paar numbrit ka:

• Huvikooli personal: 52 õpetajat + direktor + raamatupidaja
• Kokku on 50 huviringi/92 erinevat rühma.
• Hetke seisuga on huvikoolis 1216 õpilaskohta

Kuna üheks teemaks oli ka huvikooli soodustus siis hetkel on seis selline, et huvikool loodab selles osas valla peale, aga valla arvamus on, et nende toetus huvikoolile on tasuta ruumid.

Mis toimub basseinis?

Nõukoguni jõudis vanemate kaebusi nii külmetamise kohta ujumistundides kui ka vee kvaliteedi osas. Seega teema pandi päevakorda ja LHSK OÜ juht Tõnis Ilp tegi põhjaliku ülevaate. Kahjuks kõiki numbreid ei jõudnud üles kribada, aga kokkuvõte see, et peaaegu kõik näitajad on Laagri kooli ujulas paremad kui tavapärased tervisekaitse nõuded ette näevad. Probleeme on seotud klooriga, aga uuel aastal tuleb mingi imemasin nimega UV kiirguspuhastussüsteem, mis lahendab ka selle mure. Aga kindlasti tuleb arvestada, et Laagri kooli ujula töötab täiskoormusel ja seetõttu peab sinna lisama maksimaalse lubatud koguse kloori.

Külmetamisega ujumistundides on olukord keerulisem – kuna lastega rääkimine üle veesulina on võimatu, siis paratamatult peab õpetaja nad vahepeal basseini äärde üles rivistama. Aga osad nõukogu liikmed andsid head nõu, et kui ujumistund enne söögivahetundi siis tasuks lapsele anda mingi  snäkk kaasa – külm hakkab lihtsamini siis kui energiat organismis vähe. Aga kui kellegil on tõsine mure, siis tasuks võtta ühendust otse õpetajaga – mõne lapse individuaalne külmatalumine võib lihtsalt olla kehvem. Lihtsalt hetkel püütakse basseini vee temperatuuri hoida nii, et basseinis saaks ka läbi viia ujumistreeringuid ning samas oleks ikkagi sobiv ka nooremate kooliastme ujumistundideks ja taaskord on tegu kahe väga erineva numbriga, mille vahel ideaalse kompromissi leidmine pea võimatu.

Kaamerad ja jalgrattavargused

Kool on pannud parema kaamera ja nagu olete näinud, siis ka jalgrattaparkla on nii piiratud, et ilma kaamera vaatevälja sattumata sealt ratast võtta pole võimalik. Kahjuks osad lapsed pargivad ratta mujale ja kuna head kaamerad on kallid siis kui tahaksime kogu kooli territooriumi katta kaameratega, siis peab kuskilt mujalt raha vähemaks võtta, mis ei tundu ka hea plaan. Käis läbi ka rattamaja ehitamise idee, kuid maja ette seda ehitama ei hakkaks ja kui see kuhugi nurga taha panna, siis paljud lapsed ei viitsiks ratast sinna viia. Kultuurimaja ees olev mobiilne parkimislahendus on samuti ülikallis lõbu.

Igatahes selle teema üle mõeldakse edasi ja kui kellelgi mõni eriti hea idee, siis jätke see siia kommentaaridesse ning äkki saabki selle rataste turvalisuse ära lahendada.

Igihaljas teema – koolivorm

Kuna üheks teemaks mida oma lennu küsitluses käsitlesin oli kooliriietuse teema, siis sellest ka veidi. Kusjuures koolivormi ülemise osa (pluus ja vest/kampsun) osas ei kurtnud ükski 77 vastanud lapsevanemast, siis sellega tundub kõik korras olevat.

Probleeme on pükste ja seelikutega – 60% poiste jaoks on püksid liiga laiad ning 40% meie lennu tüdrukute vanematest sooviks, et tüdrukud võiks külmemal ajal pükse kanda. Kusjuures tegelikult tüdrukud võivad viigipükse kanda, aga selle kohta vanemad kommenteerisid, et peetakse “poiste püksteks”, pole mugavad ning seega ei ole reaalne alternatiiv.

Tegin ettepaneku lubada koolivormi osana ka mustad kaunistuseta teksad (mis lahendaks nii tüdrukute pükste mure kui annaks ka kiitsakate poiste emadele mingi alternatiivi), kuid kahjuks on sellele ettepanekule nõukogu poolt suht ükshäälne vastuseis. Püüan diskussiooni käimas hoida, aga tundub, et ainult 2. klasside vanemad on tugevat soovi avaldanud sellise alternatiivi osas ja paratamatult on meil demokraatia ning koolis on 9 lendu.

Muud teemad siis veidi lühemalt

Kohviautomaat ei pidanud testperioodi vastu ja lahkus koolist.

Laagri kool on ühinenud Kiusamisest vabaks kooli programmiga ja samuti saavad õpetajad hetkel koolitust Vaikuseminutite osas.

Peale pikemat diskussiooni otsustas kooli nõukogu, et kolmandas klassis siiski jääb ainult male asendama ühte matemaatikatundi. Ettepanek oli tutvustada robootikat ja malet mõlemat, kuid kahjuks erinevalt lapsevanematest ei näe kooli nõukogu ja õpetajad selles teemas laste jaoks tulevikus reaalset väljundit ja arvatakse, et male on rohkem matemaatikaga seotud.

Koolibussi peatusesse paigaldati lamav politseinik ja loodetavasti lahendab see nende lastevanemate mure, kelle lapsed koolibussiga käivad.

Koolibussi graafikut nihutati taaskord, aga täiesti “ideaalse” graafiku loomine tundub võimatu kuna peab arvestama 4 kooliga – Laagri, Ääsmäe, Saue gümnaasium ja Pääsküla.

Ettepanek, et ühele hiljutisele uuringule tuginedes tuleks kaaluda kooli alguse tunni võrra hilisemaks tõstmist, on veidi liiga revolutsiooniline ja vaadeldes taas 4 kooli perspektiivist ei toimiks ka logistiliselt. Aga kindlasti on tore, et tõsiselt arutatakse selle üle, et mida saaks koolis veel paremaks teha lähtudes uutest uuringutest ja kasvatusteooriatest.

Räägiti kujundavast hindamisest ja olukorrast, et hetkel 3 saanud laps hinnet parandada ei saa, aga 2 saanud laps saab selle parandada ära. Ideaalis võiks kujundav hindamine ka mingi hetk tulla, kuid et see toimiks on vaja veel eelnevalt õpetajate seas selgitustööd ja koolitusi teha.

_______________

Kuna see koosolek kestis 3,5 h siis täiesti võimalik, et oli seal veel mõtteid, kuid siia postitusse igatahes enamik mu tehtud märkmetest kirja läks.

Kellel nüüd mõni mõte või mure tekkis siis saate siin postituse all kommenteerida või siis Laagri kooli FB grupis – seda linki ma siia avalikult ei pane kuna soov on hoida grupp ainult Laagri kooli lastevanemate päralt, aga Stuudiumi kirjakastis on see link kõigil olemas

Ja kui keegi tahab järgmisele nõukogule mõnd teemat arutamiseks saata, siis Laagri kooli 2. klasside vanemate ettepanekud on oodatud diana.poudel@gmail.com aadressile ja teiste lendude esindajate nimed leiate siit lehelt