Juba enne võistlusi tegitas Laagri huvialakool palju elevust kuna meie juhendaja Mai registreeris 4 meeskonda sinna. Nii palju võistkondi ühest koolist/huviringist pole minu teada kunagi samal võistlusel osalenud. Kui juurde panna veel fakt, et lisaks Laagri kooli meeskondadele on Mail juhendada ka Vinni Roboring, kust oli samuti võistkond väljas, siis ütleme nii – sellist juhendajat nagu meil, on küllaltki keeruline leida.
Aga kuigi selline hulljulge entusiasm on muidugi tervitatav, siis sellega kogu lugu ei piirdu. Nimelt peale pikka ja põnevat päeva kui välja kuulutati finalisti, siis selgus, et kõik 4 Laagri meeskonda said edasi finaali ja võideti ka auhinnalisi kohti. Ja finaali pääses ka meie tore naaberlaud – Vinni Beoeeslid. Ehk siis kõik läheb vähem kui 2 kuu pärast kordusesse 
Eriti uhke on fakt, et robotimängu 6-st esimesest kohast olid 3 tükki Laagri võistkondadel – arvestades, et aasta tagasi polnud veel isegi kindel, kas sügisel õnnestub siin roboringi avada, siis võib julgelt väita, et siin hakkab veel põnevaid asju juhtuma…
Osalevad meeskonnad olid:
Laagri Robotid, kes said suisa projekti II auhinna, mis on väga kõva sõna. Läbivaks teemaks oli sel korral projektides Prügi Rännak ja kui mõnes Laagri kooli klassis prügi ja taaskasutus teemaks tuleb, siis soovitaks ka need noored oma projekti näitama kutsuda 
Samuti said nad lisaauhinna kuna mõtlesid välja kõige lahedama viisi, kuidas taaskasutada 60 pizzakarpi (see selline kohapealne ajuharjutus oli) – nende ideeks oli karbid betooni täis valada ja tänavakiviplaatidena kasutada.
Liikmed: Aleksander, Diana, Jan Patrik, Ken-Erik, Marko, Marten ja Mattias
Laagri Darkside sai kohtunike eriauhinna ning samuti tehti suurepärane tulemus robootikamängus saades 4. koha.
Liikmed: Ainar, Arti Henri, Joosep, Karl Mattias, Markus, Oliver, Rainet Martin, Sander ja Sten
Laagri Prügimäekollid XD oli arvatavasti kõige noorem võistkond ( liikmete keskmine vanus alla 9 aasta), kuid see ei takistanud neil saamast robotimängu 3. kohta ja edasipääsu finaali.
Liikmed: Aliise, Brigitta, Joonatan, Karmen, Mirjam, Oliver ja Simmo
Laagri Programmeerijad tegid samuti robotimängus suurepärase soorituse olles lõpuarvestuses 6. kohal ning on oodatud märtsikuisesse üle-Eestilisele finaalkohtumisele.
Liikmed: Hanna, Henri, Joosep, Mihkel, Oliver, Reimo, Sander, Tauri ja Vivian
Lisaks saime endale ka uusi sõpru nagu Vinni Puhh ja Vinni Beoeeslite võistkond
Nüüd kõik lapsed, lapsevanemad ja kindlasti ka Mai peavad veidi toibuma, aga juba varsti tuleb alustada uue hooga, sest finaal nõuab veel paremaid programme, põnevamaid projekte ja stiilsemaid esitlusi… Igatahes võib vist täna õhtul öelda, et Laagri Roboringi käivitamise projekt, mis aasta tagasi Hooandjas alguse sai on edukalt vahefinišini viidud ning nüüd lihtsalt uued mäetipud vajavad vallutamist…
Märtsikuus siis FLL finaal ja kuskilt tuleb leida aeg ka oma koduse robootikavõistluse Laagri Robocity 2016 korraldamiseks – selles osas on igasugune toetus ja abi samuti oodatud. Tee test ja vaata, kuidas sina saad aidata kaasa robotipisiku levitamisele Saue vallas ja Lääne-Harjumaa piirkonnas!
]]>Kõigepealt koolitoidust
Kohale olid kutsutud Baltic Restaurants esindajad, kes siis andsid ülevaate toimuvas ja hiljem sai ka küsimusi esitada. Kõigile neile, kes tervislikku toitu hindavad on hea uudis see, et kuigi isegi enne kasutati säilitusainevabat toorainet, siis nüüdseks on lõpetatud ka kartuli sulfideerimine – ehk siis toit veelgi tervislikum ja peaks ka maitset parandama.
Meie lennus kurdeti kõige rohkem liigse kala üle menüüdes, aga kahjuks selles osas midagi muuta ei saa – toitlustajad lähtuvad riigi ja Tervise Arengu Instituudi poolt ette antud juhistest ning need on otsustanud, et Eesti laps peab kala sööma. Kahjuks siiani pole see agitatsioon hästi läinud ja viga pole ainult Laagri koolis – kala läheb suurtes kogustes utiliseerimisele üle Eesti.
Tehti ka kooli nõukogu esindajatele ettepanek ise toitu proovima tulla – 1.30€ saab lõuna kätte. Eelmine kevad kui robootika pärast tihti koolimaja sattusin siis paar korda ka seda võimalust kasutasin ja isiklikult toidu maitse pärast ei kurda. Eriti arvestades et lõuna hind 1.30 € ja toitlustajad peavad 20 minuti jooksul toitlustama 300 last.
Tegin ka lennu tagasisidest lähtuvalt ettepaneku moos eraldi magustoidu juurde panna ja lubati proovida kuigi kardetakse, et neid lapsi, kellele moos ei maitse on tunduvalt vähem, kui neid kellele see liiga palju maitseb ja seega vabakäelisel tõstmisel jäävad viimased soovijad ilma moosita.
Igatahes jätsid külalised väga positiivse mulje – nagu aru sain, siis käiakse koolides ka kontrollreide tegema ja lisaks toidu kvaliteedile kontrollitakse, et kas kokatädid ka ikka naeratavad lastele
Huvikooli etteaste
Järgmisena oli päevakorras huvikooli teemad ja saime Taigurilt põhjaliku ülevaate nii möödunust kui tulevikust. Huvikooli lepingute süsteem olevat väga hästi käima läinud ja lubati, et kõik vanemad saavad veel selle aasta numbri seas kätte ka kooli poolt allkirjastatud huvikoolide lepingud.
Paljud lapsevanemad on soovi avaldanud ka koonsarvete ja otsekorralduse osas ja see on huvikooli tulevikuplaanides kirjas – loodetavasti tulevad koondarved 2016/17 õppeaastal.
Paar numbrit ka:
- Huvikooli personal: 52 õpetajat + direktor + raamatupidaja
- Kokku on 50 huviringi/92 erinevat rühma.
- Hetke seisuga on huvikoolis 1216 õpilaskohta
Kuna üheks teemaks oli ka huvikooli soodustus siis hetkel on seis selline, et huvikool loodab selles osas valla peale, aga valla arvamus on, et nende toetus huvikoolile on tasuta ruumid.
Mis toimub basseinis?
Nõukoguni jõudis vanemate kaebusi nii külmetamise kohta ujumistundides kui ka vee kvaliteedi osas. Seega teema pandi päevakorda ja LHSK OÜ juht Tõnis Ilp tegi põhjaliku ülevaate. Kahjuks kõiki numbreid ei jõudnud üles kribada, aga kokkuvõte see, et peaaegu kõik näitajad on Laagri kooli ujulas paremad kui tavapärased tervisekaitse nõuded ette näevad. Probleeme on seotud klooriga, aga uuel aastal tuleb mingi imemasin nimega UV kiirguspuhastussüsteem, mis lahendab ka selle mure. Aga kindlasti tuleb arvestada, et Laagri kooli ujula töötab täiskoormusel ja seetõttu peab sinna lisama maksimaalse lubatud koguse kloori.
Külmetamisega ujumistundides on olukord keerulisem – kuna lastega rääkimine üle veesulina on võimatu, siis paratamatult peab õpetaja nad vahepeal basseini äärde üles rivistama. Aga osad nõukogu liikmed andsid head nõu, et kui ujumistund enne söögivahetundi siis tasuks lapsele anda mingi snäkk kaasa – külm hakkab lihtsamini siis kui energiat organismis vähe. Aga kui kellegil on tõsine mure, siis tasuks võtta ühendust otse õpetajaga – mõne lapse individuaalne külmatalumine võib lihtsalt olla kehvem. Lihtsalt hetkel püütakse basseini vee temperatuuri hoida nii, et basseinis saaks ka läbi viia ujumistreeringuid ning samas oleks ikkagi sobiv ka nooremate kooliastme ujumistundideks ja taaskord on tegu kahe väga erineva numbriga, mille vahel ideaalse kompromissi leidmine pea võimatu.
Kaamerad ja jalgrattavargused
Kool on pannud parema kaamera ja nagu olete näinud, siis ka jalgrattaparkla on nii piiratud, et ilma kaamera vaatevälja sattumata sealt ratast võtta pole võimalik. Kahjuks osad lapsed pargivad ratta mujale ja kuna head kaamerad on kallid siis kui tahaksime kogu kooli territooriumi katta kaameratega, siis peab kuskilt mujalt raha vähemaks võtta, mis ei tundu ka hea plaan. Käis läbi ka rattamaja ehitamise idee, kuid maja ette seda ehitama ei hakkaks ja kui see kuhugi nurga taha panna, siis paljud lapsed ei viitsiks ratast sinna viia. Kultuurimaja ees olev mobiilne parkimislahendus on samuti ülikallis lõbu.
Igatahes selle teema üle mõeldakse edasi ja kui kellelgi mõni eriti hea idee, siis jätke see siia kommentaaridesse ning äkki saabki selle rataste turvalisuse ära lahendada.
Igihaljas teema – koolivorm
Kuna üheks teemaks mida oma lennu küsitluses käsitlesin oli kooliriietuse teema, siis sellest ka veidi. Kusjuures koolivormi ülemise osa (pluus ja vest/kampsun) osas ei kurtnud ükski 77 vastanud lapsevanemast, siis sellega tundub kõik korras olevat.
Probleeme on pükste ja seelikutega – 60% poiste jaoks on püksid liiga laiad ning 40% meie lennu tüdrukute vanematest sooviks, et tüdrukud võiks külmemal ajal pükse kanda. Kusjuures tegelikult tüdrukud võivad viigipükse kanda, aga selle kohta vanemad kommenteerisid, et peetakse “poiste püksteks”, pole mugavad ning seega ei ole reaalne alternatiiv.
Tegin ettepaneku lubada koolivormi osana ka mustad kaunistuseta teksad (mis lahendaks nii tüdrukute pükste mure kui annaks ka kiitsakate poiste emadele mingi alternatiivi), kuid kahjuks on sellele ettepanekule nõukogu poolt suht ükshäälne vastuseis. Püüan diskussiooni käimas hoida, aga tundub, et ainult 2. klasside vanemad on tugevat soovi avaldanud sellise alternatiivi osas ja paratamatult on meil demokraatia ning koolis on 9 lendu.
Muud teemad siis veidi lühemalt
Kohviautomaat ei pidanud testperioodi vastu ja lahkus koolist.
Laagri kool on ühinenud Kiusamisest vabaks kooli programmiga ja samuti saavad õpetajad hetkel koolitust Vaikuseminutite osas.
Peale pikemat diskussiooni otsustas kooli nõukogu, et kolmandas klassis siiski jääb ainult male asendama ühte matemaatikatundi. Ettepanek oli tutvustada robootikat ja malet mõlemat, kuid kahjuks erinevalt lapsevanematest ei näe kooli nõukogu ja õpetajad selles teemas laste jaoks tulevikus reaalset väljundit ja arvatakse, et male on rohkem matemaatikaga seotud.
Koolibussi peatusesse paigaldati lamav politseinik ja loodetavasti lahendab see nende lastevanemate mure, kelle lapsed koolibussiga käivad.
Koolibussi graafikut nihutati taaskord, aga täiesti “ideaalse” graafiku loomine tundub võimatu kuna peab arvestama 4 kooliga – Laagri, Ääsmäe, Saue gümnaasium ja Pääsküla.
Ettepanek, et ühele hiljutisele uuringule tuginedes tuleks kaaluda kooli alguse tunni võrra hilisemaks tõstmist, on veidi liiga revolutsiooniline ja vaadeldes taas 4 kooli perspektiivist ei toimiks ka logistiliselt. Aga kindlasti on tore, et tõsiselt arutatakse selle üle, et mida saaks koolis veel paremaks teha lähtudes uutest uuringutest ja kasvatusteooriatest.
Räägiti kujundavast hindamisest ja olukorrast, et hetkel 3 saanud laps hinnet parandada ei saa, aga 2 saanud laps saab selle parandada ära. Ideaalis võiks kujundav hindamine ka mingi hetk tulla, kuid et see toimiks on vaja veel eelnevalt õpetajate seas selgitustööd ja koolitusi teha.
_______________
Kuna see koosolek kestis 3,5 h siis täiesti võimalik, et oli seal veel mõtteid, kuid siia postitusse igatahes enamik mu tehtud märkmetest kirja läks.
Kellel nüüd mõni mõte või mure tekkis siis saate siin postituse all kommenteerida või siis Laagri kooli FB grupis – seda linki ma siia avalikult ei pane kuna soov on hoida grupp ainult Laagri kooli lastevanemate päralt, aga Stuudiumi kirjakastis on see link kõigil olemas
Ja kui keegi tahab järgmisele nõukogule mõnd teemat arutamiseks saata, siis Laagri kooli 2. klasside vanemate ettepanekud on oodatud diana.poudel@gmail.com aadressile ja teiste lendude esindajate nimed leiate siit lehelt
]]>Kõige veidram oli mõelda, et aasta tagasi sai kurvastusega mõeldud, et miks Laagri koolis robootikat pole ja mööda Tallinna huvikoolide lehti ringi vaadatud – ainult selleks, et teada saada, et esimeste klasside jaoks eriti ringe pole ja kui ongi, siis need on juba pungil täis. Nüüd aasta hiljem tundub probleem iidne ajalugu – ainuke mure on see, et ikka parimad sõbrantsid samas rühmas oleksid
Kusjuures Laagri koolis ongi mingi anomaalia selle teemaga – kui tavapäraselt on robootikaringid 10+ vanusele, siis Laagri koolis on kõige vähem robootikahuvilisi just vanusegrupis 6-9 klass. Samas 2. ja 3. klasside seas on asi nii populaarne, et pidime avama kolmanda rühma ja ikka on liigagi palju lapsi veel ootejärjekorras.
Kusjuures paljud on uurinud, et kust me siis robootikaringi jaoks rahastuse saime. Suurim osa tuli siis Hooandjast, kus projekti toetas 121 Hooandjat summas 5555€ (ilus number, kas pole ). Siis sai tehtud taotlus Varaaidale, kes omalt poolt pani 2700€ ja huvikool lisas sellele summale veel 1000€.
Arvutite ostu toetas Saue vallavalitsus 1600€ – selle eest sai siis 8 täitsa head sülearvutit.
Arve kokku lüües peab tõdema, et robootikaring läks maksma ühe väikese sõiduauto hinna – samas arvestades, et varustust on nii palju, et 3-4 aastat miskit juurde vaja pole eriti muretseda ja põnevat tegemist jagub nii kõige pisematele kui kõige suurematele, siis isiklikult arvan, et see oli väärt investeering.
Eriti arvestades, et loetud päevad enne esimese ringi toimumist on 120-st kohast juba täidetud 110 ja millegipärast ei usu, et järgmine reede enam neid vabu kohti on.
Väljavõte Laagri Huvialakooli lehelt 03.09.2015
Aga siinkohal võibolla tekib mõnel lapsevanemal küsimus, et mis selles robootikas siis nii erilist on, et selline mass peale tormab?
Eks iga lapsevanema jaoks on võibolla erinev põhjus, kuid inimesena, kellel on veidi IT tausta siis mind sundis kogu seda roboringi projekti ette võtma soov, et mu lapsed õpiksid programmeerimise loogikat juba võimalikult varakult. Nagu kuskil ka varasemalt kirjutasin, siis meie laste põlvkond on pigem IT teenuste tarbijad – nad oskavad näpuga ekraanil lohistada, kuid enamikel puudub igasugune arusaam, et kuidas asjad töötavad. Robootika ongi selline mängulisem võimalus aru saada, kuidas tehnika telgitagused toimivad – ja see on teadmine, mis juba hetkel on hädavajalik, aga paarikümne aasta pärast suisa kriitiline.
Kui kellegi jaoks nüüd hakkas robootika väga kuiva ja igava teemana tunduma, siis soovitaks vaadata neid kahte videot – üks siis on tehtud jõulude ajal Laagri koolis ja teine siis FLL Estonia finaalvõistlusel. Igavast ja rutiinsest on asi ikka väga kaugel
Aga ega see lugu siinkohal ei lõppe. Meil on Maiga tõsine plaan juba kevadel teha siin piirkonnas üks vahva sõpruskohtumine teiste robotiringidega – samuti on ju juba loetud kuude pärast uued FLL-d ja Robomiku võistlused ja muud huvitavad üritused tulemas.
Samuti ma siiralt loodan, et tüdrukud julgemalt robootikaringidesse tulevikus registreeruvad. Minu andmetel on hetkel ca. 25% tüdrukuid, kuid tegelikult võiks ju olla 50%.
Üks unistus on see, et tekib ka mingi väike lapsevanemate punt, kellega koos lapsi juhendada enne FLL võistlusi – sest paratamatult õpetaja üksi ei suuda 10-20 tiimiga kuhugi minna, aga kui igal meeskonnal oleks kaasjuhendaja, siis oleks võimalik palju enamatel lastel saada osa ka neist vahvatest võistlustest.
Igatahes elame ja näeme, kuidas asjad edenevad…
