Kuna tegu on veel kõikide dokumentide tööversioonidega ja tegelikult läbirääkimised ju alles käivad, siis mingeid faile ma siin jagama ei hakka – pigem paneks kirja tekkinud mõtted…
Esiteks siis kuidas see ühinemine tegelikult tavalist vallakodanikku puudutab?
Aus vastus on, et lühemas perspektiivis väga miski ei muutu – ainuke vahe saaks olema see, et vallamaja asub Laagri asemel Saue linnas ning kindlasti oluliseks diskussioonikohaks muutub ka ühendvalla nimi. Kusjuures hetkel on laual kaks varianti – kas jääb Saue vallaks (sest ca. 75% elanikest ühendvallas on ju pärit kas Saue vallast või linnast). Isiklikult enne koosolekut tundus see variant päris mõistlik, aga diskussioonides kerkis ka paar vastuargumenti:
- Enamik Eestimaa inimesi ei saa niikuinii aru, et Saue vald ja Saue linn kaks eri kohta (sellest kirjutasin isegi ühes postituses “Saue linn – täiesti teine kant”) ja praegu ühinemise ajal oleks võimalik see asi kuidagi loogilisemaks muuta.
- Kui kunagi tulevikus tahaks liituda Saku või Harku või mõne muu naabriga, siis nemad vaevalt nõus oleks selle nimega – ehk siis neutraalsem nimi oleks parem.
Teine variant ongi siis Lääne-Harju vald. Selle poolt siis räägibki eelkõige see, et nii saaks lahendatud kahe Saue probleem ja kui tulevikus keegi veel liituda sooviks, siis oleks hea neutraalne nimi. Samas enda jaoks tundub nimi kuidagi kuiv ja autoga tagasi Laagrisse sõites tõi mu kaasreisija välja ka hea poindi, et võibolla globaliseeruvas maailmas ja internetiajastul pole see täpitähtede kasutamine väga praktiline. Me teame kõik, mis juhtub kui välismaalane täpitähtede kallale lasta 
Aga eks selle nime kallal saab veel vaielda – võibolla oskab keegi hoopis mõne kolmanda variandi pakkuda, mis lahendaks eelpool mainitud dilemmad ära 
Koolid ja lasteaiad
Kindlasti on Saue vallas kui küllaltki noorte inimeste vallas üks kriitiline teema alati lasteaed ja kool.
Selles osas mingeid muudatusi ei teki – Laagri kool jääb Laagrisse, Ääsmäe kool saab võibolla lihtsalt veidi õpilasi juurde ja Vanamõisa lapsed eelistavad endiselt Saue gümnaasiumit. Samuti jäävad alles kõik praegused valla lasteaiad ja pigem räägiti vajadusest 5 aasta perspektiivis pigem üks lasteaed juurde teha kui sulgeda.
Huvitava faktina selgus, et koos ühendvalla tekkimisega tuleb volikogul ja vallavalitsusel end kurssi viia uue valdkonnaga – nimelt kirikud ja kalmistud. Nagu enamik kohalikke elanikke teab, siis Saue vallas pole hetkel neist kumbagi ja võibolla ikkagi peaks ühes kohalikus vallas olema kuskil ka vähemalt üks kirik Igatahes loodetavasti 2 aasta pärast saab see viga loodetavasti parandatud.
Vallavalitsused ja volikogud
Eks üheks põhjuseks, miks riik omavalitsusreformist on juba enam kui 10 aastat rääkinud ja hetkel siis Saue vald ja linn ning Kernu ja Nissi vallad ühinemisplaani peavad on ikka see, et häid spetsialiste on raske leida ja seetõttu on suuremal omavalitsusel eelised kuna saab pakkuda huvitavamaid väljakutseid ja konkurentsivõimelisemat palka. Kindlasti toimub kõigi 4 vallamaja rahva hulgas mingi pereheitmine ja olgem ausad – esimesed aastad saab olema kindlasti kaootilisem olukord kui praegu. Positiivse poole pealt annab see töötajatel võimaluse kitsamalt spetsialiseeruda ja seeläbi peaks uues vallavalitsuses olema kompetentsi rohkem kui praeguses 4-s kokku – sellist nähtust siis minu teada sünergiaks nimetatakse.
Suurim kadu saab olema volikogu liikmete arvus – kui hetkel on 4 KOV peale 54 volikogu liiget, siis uues ühendvallas on kokku lepitud volikogu suuruseks 27 liiget. Olgem ausad – väga paljud ühinemisplaanid üle Eesti jäävad pooleni just selle matemaatilise tehte juures. Ehk siis riigimehelikkus kipub alla jääma veidi egoistlikule kalkulatsioonile ja mul on siiralt hea meel näha, et siin kandis suudavad volikogude liikmed sellest väiklusest üle olla ja teha seda, mis on elanike ja valla jaoks parim.
Suure tõenäosusega tähendab see ka seda, et minul kui lihtsalt komisjoni liikmel pole üldse eriti lootust volikokku järgmistel valimistel pääseda, aga samas mulle meeldivad eesmärgid, mille nimel tuleb veidi rohkem end pingutada. Ja kui ei saa siis ei saa – koos ühendvalla tekkega on niikuinii plaan ka rohkem asju kodanikuühendustele delegeerida ja olen alati 100% igasuguse kodanikualgatuse poolt ja valmis hoopis nii asjas kaasa lööma
Kui nüüd asjad lähevad nii nagu peaks, siis 15. oktoober 2017 on see päev kus KOV valimistel minnakse juba ühiste nimekirjadega. Eks elame ja näeme, kas ja kes finišijooneni jõuavad, aga olen selle teema suhtes tunduvalt optimistlikum kui 6 kuud tagasi.
Kellel teema vastu täpsem huvi tekkis, siis www.laaneharjuvald.ee leiab juba rohkem analüüde ja lugemist sellel teemal.
]]>