Daneli ja Keiti pulm Pärnus 18.06.2016

Juunikuu möödus eksamite ja väikevenna pulmaootuse meeleolus… Vahepeal läks asi ikka päris hulluks, kuid kõik lõpuks laabus – peale eksameid on mul ikka veel väike lootus, et kui end lõdvaks ei lase siis äkki õnnestub cum laude kätte saada ning venna pulmad olid fantastilised – hoolimata sellest, et pidu õnnestus ajastada selle suve kõige tormisemale päevale.

Päev enne venna pulmi oli veel mul au ja võimalus osaleda Laagri kooli 9. klassi lõpuaktusel kõnega… Pean tunnistama, et kogu see seltskond laval tundus ikka juba väga täiskasvanud ja eks veidi hirmutav mõelda, et sinna pole enam palju aega, kui endal sellised “suured lapsed” kodus. Aga aktus oli üldiselt väga tore – kõik sõnavõtud ja kõned olid pigem sellised kergelt allegoorilised ja mängulised ning mitte kuivad ja liiga tõsised… Ja nagu öeldud – lõpetajad olid asjalikud, suured inimesed ja arvestades kui palju allkirju kooli auraamatusse läks, siis tegu oli väga tragi pundiga.

Päris Jaanipäeval olin jälle kodus teki all, kuid vähemalt Vanamõisas sai natuke aega end korraliku lõkke juures soojendada…

Peale pulmi, eksameid ja kõnesid tuli selline pingelangus, et järgmised kaks nädalat enamus aega voodis pikali erinevaid seebikaid vaatasin ning iga päev ületasin rekordeid, et kui palju taskurätte jõuab üks inimene päeva jooksul ära tarbida…

Kaks korda siiski kodust nina välja pistsin – käisime Aaliga Vanamõisa kuju avamist ja jaanituld piilumas ning kuu lõpus oli volikogu hooaja lõpetamine.

Juulikuu algas Laagri kohvikute päevaga ja seekord oli asi suurem, uhkem ja rahvarohkem kui eelmine aasta. Eks veidi tuleb nüüd mõelda, et kas laseme üritusel väga laiali valguda või peaks veidi fookust otsima hakkama, aga no ega muidu ju teada ei saa kui katsetades. Õhtul oli kontsert Jõekääru pargis ja see oli just kirss tordi peal… Ainuke asi, mis kurvaks teeb oli see, et korraldusmeeskond koosnes minust, Kaijast, Anne-Lyst ja Ingridist – mitte, et mul oleks nende vahvate ja vahel veidi hullumeelsete daamide vastu miskit, aga 25% Laagri elanikke Laagri kohvikutepäeva korraldustiimis on veidi halb näitaja… Samas arvestades, et 20 kohvikut uksed lahti lõi ja nii mõndagi muud toimus, siis rohujuuretasandil aktiivsus tõstab pead

Siis sai vahepeal ära katsetatud imeloom nimega akadeemiline test. Tegelikult mul seda teha ei olnud vaja, aga minuni jõudis info, et ülikoolis olemas mingi müstilne test, et kui selle 80+% peale sooritad, siis saad eelisjärjekorras suvalisele erialale sisse. Kusjuures täitsa hea ajugümnastika oli – soovitan kõigile, kel ka kunagi ülikooli projekt pooleli jäänud ja nüüd tahaks jätkata. Endal küll antud juhul tulemustest rohkem kasu ei olnud kui teadmine, et võiksin minna mida tahes õppima – samas elukogemus on ammu õpetanud, et ülikooli sissesaamine on lihtne… Sellest paberiga väljasaamine on see, mis on kahjuks mõningaid raskusi valmistanud

Vahepeal läks eluke juba rahulikuks –  suutsin end mingi hetk nii chill-mode lülitada, et siiani välja pole suutnud pärs tulla sellest vatisest olekust.

Juuli keskel oli Merepäevad, kus Aaliga käisin vaaramas Ewert and the Two Dragonsit esimest korda. Ausalt öedes kui YouTubest kuulates tundus päris hea, siis kontserdil eriti positiivset muljet ei jäänud.

Kuna Oliver oli Laagris, siis Lõuna-Eestis sai käidud koos Mimmuga…

Siis juba väike nostalgiareis Lõuna-Eestisse, et Deli sünnipäev ka korralikult ära tähistada. Ühe päeva veetsime koos lastega ka Tartus – jalutuskäik Toomemäel ja väike õlu Püssirohukeldris… Tegelikult ongi mul kõige suuremad süümekad sellest suvest, et siiski Tartu pikemalt ei jõudnud – on ju lubadusi juba pikal antud ja täitsa piinlik juba varsti.

Võistkond Puhh loetud hetked enne starti

Oma selle aasta esimesele XDreamile alles juuli lõpul jõudsin, kuid see oli intensiivsem kogemus kui mõni eelneva aasta hoaeg kokku. Tegime siis ära öise B-raja ja ütleme nii, et mu 15 aastat Pärnus aitas lõpus päris palju – no peale ööd metsas aju lihtsalt ei tööta ja seega kohaliku elaniku loogika on abiks… Eriti kui kaardil lootusetult rappa läksime Koidula kooli nrga juures – umbes täpselt nende akende all, kus ma 1. – 4. klassis käisin Igatahes lõpetasime täpselt 10h ja nüüd Pärnu Keskusest möödudes saan nostalgiliselt vaadata neid aknaid, kust on nüüd ka alla hüpatud.

Augusti keskpaik hakkas taas tormiliseks muutuma – otsustasin pilgu peale visata Arvamusfestivalile. Tegu oli täitsa vahva formaadiga üritusega, kuigi mõned asjad jäid veidi kripeldama.  Esiteks osad vestlusringid tundus, et kuulajad tõsisemalt teemasse suhtuvad kui kõnelejad ise. Teiseks tundub, et Paide Vallimäe aura kuidagi kipub taaslooma maskuliinseid stereotüüpe – küll kuulsin, et naiste roll targas kogukonnas on kookide küpsetamine, Jõks sai hakkama oma lingvistilise keelevääratusega ning Vallimäe keskel asuva Wittensteini ajalookeskuse videod panid mind tõsiselt kulmu kergitama – mitte, et mu lapsed arvaks, et lapsi kured toovad, kuid selline onu Heinolik labasus peredele mõeldud kohas ei tundunud õige.

Paidest suundusin edasi Rakverre, kus tegin oma elu teise poolmaratoni Ööjooksul. Sel korral pidin leppima ajaga 2:10, kuid samas arvestades, et eelmine õhtu Türil sai tähistatud toredate sugulastega nende 5. pulmaaastapäeva, siis ma arvan, et tulemuse üle ei tohi kurta.

Eelmisesse nädalasse mahtusid Harjumaa Omavalitsusliitude suvepäevad, kus me tegime Harju keskmise sportliku soorituse ja tantsitud sai varajaste hommikutundideni. Ja eile õhtul siis Vanamõisa suvelõpupidu koos õhtuse Vabaduse Rock 25 kontserdiga oli täiesti meeleolukas.

Ehk siis niimoodi kokkuvõtlikult on nagu käidud ja tehtud, kuid veidi ikkagi kripeldab, et võibolla oleks ikkagi pidanud veidi enam tegema. Aga olgem ausad – eelmine sügis-talv-kevad oli hullumeelne pinge ja kui mul tavaliselt veebruar/märts aeg, kus energiast tühi nagu õhupall, siis seekord lihtsalt sai suveenergia ette ära kasutatud. Arvatavasti pikaajaliselt pole see jätkusuutlik, kuid hull aeg nõuab hulle tegusid.