Ma ei hakka siin blogis nüüd tegema täpset reisikirjeldust nendest kohtadest, mida külastatud sai – kes soovib neid kohti näha, siis meie reisipildid on leitavad Instagramist märksõnaga #islanditrip (enamike postituste juures on 10 fotot ja seal ka märksõnad ja veidi mõtteid igast päevast). Pigem tundsin ise enne reisi puudust veidi juhtnööridest praktilise poole pealt ja lubasin endale, et kui reisil ära käin, siis teen ise ühe postituse, mis oleks abiks inimestele, kes esmakordselt plaanivad seda imelist saarekest külastada.

Transport ja logistika

Enne reisi tegime valmis ka kaardi, millele sai tagasiside küsitud inimestelt, kes seal kandis juba rohkem käinud. Kõige olulisem oli avastus, et terve Islandi sisemaa on täis F teesid, kuhu tavalise sõiduautoga minna ei saa ja seetõttu tuli ka kaardilt mõned punktid maha tõmmata.

Lennukipiletid hankisime endale Momondo.com lehe kaudu. Wizzair pakub Riiast väga mõistlikke hindu, kuid tuleb arvestada, et selles hinnas sisaldub ainult käsipagas (kuni 10 kg).

Autorent oli keerulisem – saite, mis teenust pakuvad on palju, aga kogu see kindlustuse süsteem ajas pea sassi. Kuna Islandi teed on keerulised – näiteks 17% tõus, kus sõidad pilve sees kruusa teel ja lambad kepslevad rõõmsalt teel, siis parem on võtta igem rohkem kui vähem kindlustust. Suurimateks ohtudeks Islandil kipuvadki olema ülienergilised lambad, madalal lendavad linnud, järsud mäkketõusud, auklikud kruusateed ning pilved, mis kõrgemates kohtades tee peal ees on. Muidugi toimus meie automatk juuli lõpus (ja veel sellise juuli lõpus, kus enamik Euroopast vaeves 50 aasta suurima kuumalaine käes) – seega kindlasti on veel päris palju ohte, millega me nädala jooksul silmitsi ei pidanud seisma (näiteks tagasi Reykjavikis lugesime uudistest, et üks vulkaan, mis meie tee peale täpselt jäi, ilmutab teatud aktiivsuse märke).

Autot rentides tuleb ka tingimused korralikult läbi lugeda – kasutasime AutoEurope portaali ning seal erinevatel firmadel erinevad tingimused. Näiteks kõige soodsama variandi puhul tuleb arvestada, et mingi summa ka krediitkaardil ära broneeritakse laenutuse ajaks. Kindlustuse osaga oli ka nii, et oma arust tellisime maksimaalse kindlustuse juba veebis, aga koha peal oli ikka vaja täiendavalt asju juurde osta. Samuti on lisajuht täiendava tasuga.

Majutus

Kõige keerulisem oli dilemma, et kas ööbida kämpingutes või minna telgiga. Mitmed tuttavad hoiatasid, et ei tasu telki võtta kuna tuuled on meeletud ja meid lihtsalt lennutatakse minema. Samas endale tundus telk siiski asi, mis annab rohkem vabadust ja lõpuks otsustasime ikkagi telgi kasuks. Algselt tahtsime rentida seda komplekti, kuid kahjuks oli firma oma varustusega kuskil väliüritusel matka esimesel päeval ja siis otsustasime rentida telgi ja kaks isetäituvat madratsit Iceland Camping Equipmentist ja magamiskotid ise kaasa võtta. Varustus oli korralik, kuid tagantjärgi tarkusega oleks ikkagi ka gaasipõleti ja mingid keedupotid rentinud. Muidugi kui telgi kasuks otsustada, siis on oluline arvestada, et ööd on jahedad isegi suvises polaarpäevas ja lisaks paksule magamiskotile on soe pesu ja villased sokid väga suured sõbrad.

Kuigi enne reisi sai ka kämpingud kaardile pandud, siis tegelikkuses me sellest plaanist päris täpselt kinni ei pidanud. Esimene öö möödus hoopis Gullfossi lähistel – selle kämpingu infot siia panema ei hakka, kuigi muru oli pehme ja naabrid sõbralikud – lihtsalt kuna puudus kööginurk, siis ilma matkapliidita oli veidi nukker.

Teise öö veetsime Höfni kämpingus ja seal oli olemas täiesti korralik ühisköök. Kuna jõudsime telkimisplatsile södaöösel ja vihma käes, siis tundus esialgu koht väga rahvarohke, kuid hommikul ringi luurates selgus, et kaugemas nurgas oleks palju paremini laiutada saanud.

Järgmine päev viis sõit üle mägede Myvatni piirkonda ja seal oli põhimõtteliselt valida kolme kämpingu vahel. Valisime Hlid kämpingu ja sellega täiesti rahule ka jäime. Telkimiskohti oli palju ja sai auto ka küllaltki lähedale parkida. See kämping on järvest veidi eemal ja seega oli vähem ka neid minikärbseid, kes selles piirkonnas pesitsevad.

Neljas öö möödus Olafvsiki kämpingus ja seal oli kõik juba väga usalduse peale üles ehitatud – olemas oli korralik köök, pesuruumid ja mõnus telkimisplats. Kaks korda päevas käis siis Camp Manager kohapeal. Oma kämpingutasu sidusime telgi külge nööri külge ja hommikuks oli kviitung ja väike kirjake sinna samasse jäetud

Kuna olime graafikust ees, siis viimase päeva ööbisime Reykjaviki campingus. Ja kuigi esialgu tundus veidi jabur selline plaan, siis tagantjärgi peab tõdema, et see oli väga põnev kogemus. See telkide mass ja need inimesed, kes seal peatuvad on väga põnevad ja kirevad. Näiteks meie kõrval oli umbes 40 Vaude telki, kus ööbisid Saksa turistid – neil oli ka oma söögitelk ja telkides 20 cm paksused vedrumadratsid Isegi kui sul ei teki reisil vajadust Reykjavikis telkida, siis seda campsite’i soovitaks piiluma igal juhul minna, sest see on elamus omaette

Esimene ja viimane öö viibisime tsivilisatsioonis nelja seina vahel ja siinkohas soovitaks kindlasti AirBnB lehte – seal on päris korralik valik ööbimiskohti ja soodsamalt kui hotellis ööbides.

Eelarve

Kuigi erinevates edetabeites veidi riikide positsioon kõigus, siis võib täie kindlusega siiski väita, et Island on üks maailma kallimaid riike. See muidugi ei takista turistide huvi riigi vastu – seitsme aastaga on turistide arv neljakordistunud ja 2017. aastal külastas Islandit 2,1 miljonit turisti. Seetõttu tuleb arvestada, et isegi nädalane telgireis on tunduvalt kallim kui mõni kahenädalane luksuslik puhkus troopilises kliimas.

Näiteks meil endal kahekesi käies läks ca 2000 EUR kokku. Suurimad kulutused on sellised:

• Lennupiletid ca 450 EUR
• Auto rent ca 450 EUR (ja selle eest sai kõige väiksema auto kuhu eriti üle 2 inimese ära ka ei mahuks kui tahta telke ja kotte ka autosse mahutada)
• Bensiin ca 200 EUR (kokku sõitsime 1973 km ja kulus 100l bensiini – lihtsalt ka bensu hind kallim kui siin)
• 2 ööd AirBnB kaudu ööbimisi 193 EUR
• 5 ööd kämpingutasusid 140 EUR
• Vaalade vaatamine Reykjavikis 146 EUR
• Telgi ja madratsite rent viieks ööks 123 EUR

Ka söök on väga kallis ja eriti kui kuskil väljas süüa. Ise ostsime poest kraami ja saime 6 päeva läbi 130 EUR-ga. Aga see on tõesti absoluutne miinimumum ja näiteks Reykjavikis mingis suvalises pizzeerias pizza, õlle ja limonaad andsid juba kokku 35 EUR arve.

Meil oli kaasas ka mingi kogus sularaha, kuid tegelikult saab hakkama ka täiesti kaardiga. Ainuke soovitus on, et tuleb hankida endale ka krediitkaart, kuna näiteks mõnes bensujaamas tavaline kaart ei toiminud.

Muud mõtted ja soovitused

• Islandi elanikud on äärmisel toredad, sõbralikud ja palju asju on üles ehitatud usalduse peale. Kahjuks tundub, et kõik turistid ei kipu samaga vastama ja seetõttu panekski südamele, et kui juba sinna saarele lähed, siis palun ära ole jobu, kes seda imeilusat maad prügiga risustab või näiteks keset teed pargib ja teisi eluohtlikku olukorda paneb.
• Enamik vaatamisväärsusi on tasuta, kuid mõnedes populaarsemates kohtades on parkimistasu ca 6-7 EUR. Tavaliselt on nende tasuliste kohtade juures ka korralik WC, kus saab ka veepudeleid täita ja mitmel pool nägime automaatset parkimiskontrolli. Parem maksa viisakalt see summa ära, sest muidu võetakse trahv sul rendifirma poolt krediitkaardilt maha.
• Roaming internet toimib suht hästi – samas kõrgetes mägedes sattusime paar korda ka olukorda, kus polnud isegi kõnelevi.
• Kui ilm on kehv, siis tasub edasi sõita – Islandi ilm on muutlik ja isegi 10-20km raadiuses vib ühes kohas olla palav suvi ja teises kohas kehv suusailm.
• Korralikud riided päästavad päeva. Ilma sooja pesuta, meriinoviilaste sokkideta ja sooja buffita oleks reis märksa nukram olnud. Head matkasaapad, veekindlad püksid ja õhem talvejope on kohustuslik varustus ka juuli lõpus minnes.
• Vesi on tasuta – joogipudeleid saab täita igal pool ja ka autot saab ise pesta tasuta igas suuremas bensiinijaamas.
• Põhilised turistimassid on päeval. Seetõttu soovitaks ära kasutada polaarpäeva võimalusi ja külastada kohti ka õhtul ja kesköösel – nii on palju mõnusam ringi vaadata.
• Telkimine (ja ka autos ööbimine) on keelatud väljaspool ametlikke kämpingualasid. Kämpingutes on ööbimise hind 10-15 EUR per inimene ja selle eest on üldiselt ligipääs WC-le, pesemisvõimalustele ja ühisköögile. Tegelikult on kämpinguid ka tunduvalt rohkem kui Google Maps näitab ja tasub tee äärseid silte ka jälgida.

Kokkuvõte

Island on igal juhul koht, kus tuleks korra elus ära käia. Aga see ei ole koht, kuhu ilma igasuguse ettevalmistuseta käed taskus kohale minna (kui sul just ei ole piiramatu eelarve – sellisel juhul võib ka nii ). Meil kindlasti vedas ka ilmaga – ainult üks öö oli tõeliselt vihmane ja kõik põnevad kohad sai kuivas olekus ära uudistatud.

Kindlasti tuleb arvestada, et Islandil autoga sõitmine ei ole sama, mis Eestis – teed on kitsamad ja vabakäigul lambad testivad juhtide sõiduoskusi igal sammul. Kui telkimise fänn ei ole, siis kõige turvalisem tundub campervani’i rentimine.

Väga raske on esmakülastusel aegu arvestada – näiteks ühe kose juures kulub 15 minutit, aga teise kose juures võib kuluda paar tundi kuna kuskil läheb mõni vahva matkarada. Seega pigem varuda aega pigem veidi rohkem kui vähem.

Kindlasti soovitaks lisaks koskedele ja randadele ka vaalade vaatamist (meie käisime Reykjavik Sailors’iga ja jäime nendega väga rahule) ja Myvatn Natural Bath’i (see sarnane Blue Lagooniga, aga tunduvalt soodsam – eriti kui ISIC kaart ka olemas on.  Asukoht ka just hea – just keset automatka ja hea võimalus end vahepeal puhtsaks saada ja lõõgastuda soojas vees ja saunades. Muidugi liiga hea lõhnatajuga inimesele ei pruugi see sobida kuna väävlihais ikka päris kõva).

Lõpetuseks panen siia ka ühe automatka bingo, mille Maiga valmis tegime kui selgus, et sellist asja polegi netis. Oma viie päevasel automatkal igatahes täismängu saime