\u00dches v\u00e4ikeses tiigis elas \u00fcks konn. Tegelikult elas seal p\u00e4ris palju konni ja aegade jooksul olid nad \u00fclej\u00e4\u00e4nud tiigirahvale selgeks teinud, et konnad on k\u00f5ige ilusamad, targemad ning teavad k\u00f5ige paremini, mis tiigile hea on. Ja et oma s\u00f5nul tiiki valvata, olid konnad endale leidnud mugavad kivid kalda l\u00e4hedal vees, kus m\u00f5nusalt p\u00e4ikese k\u00e4es p\u00e4evitada ning vahepeal m\u00f5ne parema suut\u00e4ie kinni p\u00fc\u00fcda.<\/p>\n

Samal ajal kui konnad oma kividel istusid algas aga p\u00f5uane periood ning nii see tiik, kus meie peategelane konn elas kui ka teised tiigid kippusid kokku kuivama. V\u00e4ikestel kalakestel polnud eriti s\u00fc\u00fca ning vesiroosid ei saanud h\u00e4sti \u00f5itseda ning kui kunagi oli tiigi kallas ilusaid hundinuiasid t\u00e4is, siis n\u00fc\u00fcd olid j\u00e4\u00e4nud m\u00f5ned \u00fcksikud.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00dchel p\u00e4eval tuli tiigi juurde v\u00f5\u00f5ras konn uurima, et kuidas on lood selle tiigiga ja r\u00e4\u00e4kis, et igal pool on sama mure, aga paari naabertiigi suuremad konnad olid kokku saanud ja lahenduse v\u00e4lja m\u00f5elnud. Tiigid tuleb \u00fchendada, et tekiks \u00fcks suur ja s\u00fcgav tiik kus oleks ruumi ja piisavalt vett, et ka suur p\u00f5ud ei teeks parandamatut kahju.<\/p>\n

Konnal oli kaasas ka plaan, kus oli t\u00e4pselt kirjas kui suur tiik tuleb ja miks see hea on. Ja esimese hooga olid v\u00e4ikese tiigi konnad v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad ja krooksusid r\u00f5\u00f5msalt, et see on v\u00e4ga hea m\u00f5te. Ainult meie peategelane konn oli m\u00f5tlikult vait ja vaatas plaani ja l\u00f5puks k\u00fcsis “Miks siin nii v\u00e4he kive on?”<\/p>\n

Naabertiigi konn p\u00fc\u00fcdis seletada, et kuna tiigid \u00fchinevad ja paljud teised loomad olid n\u00f5us olnud appi tulema tiiki s\u00fcgavamaks kaevama, siis paratamatult madalamat kallast \u00fchises tiigis v\u00e4hem kui praegu v\u00e4ikestes tiikides ja seet\u00f5ttu tuleb ka kive v\u00e4hem.<\/p>\n

Selle peale hakkas konnade n\u00f5usolev krooksumine vaibuma ja nad k\u00f5ik vaatasid uuriva pilguga oma kivisid. Need olid ilusad ja m\u00f5nusad kivid ja vesi oli ju m\u00e4rg ja k\u00fclm. M\u00f5ni konn oli terve oma elu kivi peal istunud ja ei m\u00e4letanud enam t\u00e4pselt, kuidas see ujumine k\u00e4is.<\/p>\n

Aga muidugi ei saanud seda ju naabertiigi konnale tunnistada – eriti arvestades, et see konn veidi suurem ja tugevam paistis. Seet\u00f5ttu \u00f6eldi, et m\u00f5te on v\u00e4ga hea, aga tuleb n\u00fc\u00fcd ju veidi tiigirahvaga aru pidada.<\/p>\n

Kohe, kui v\u00f5\u00f5ras oli minema l\u00e4inud siis istusid v\u00e4ikese tiigi konnad maha ja hakkasid arutama. \u00dcks \u00fctles “No ma ei usu, et hundinuiadel suuremas tiigis parem on – k\u00fcll hakkavad nad ka siin tiigis vohama”. Ja teine konn noogutas mureliku n\u00e4oga “ja m\u00f5elge, mis meie armsatest v\u00e4ikestest kalakestest saab – \u00e4kki seal suuremas tiigis on mingid m\u00f5rtsukvaalad”<\/p>\n

Ja nii nad otsustasid, et kogu tiigirahvast tuleb hoiatada, et naabertiikide konnad tahavad nende armast v\u00e4ikest kodutiiki endale v\u00f5tta. Kiilid l\u00e4ksid eriti paanikasse – nad \u00fcldse olid sellist koleerilisemat t\u00fc\u00fcpi. Vesiroosid k\u00fcll p\u00fc\u00fcdsid vastu vaielda, et kui vett oleks rohkem, siis saaksid nad oma juured s\u00fcgavamale kinnitada ja talvel saaks v\u00e4hem vesiroose kahjustada, aga neid ei kuulanud keegi. Kiilid olid v\u00e4ikestele kaladele juba r\u00e4\u00e4kinud hirmu\u00e4ratavaid lugusid suurtest haidest ja m\u00f5rtsukvaaladest, kes k\u00f5rvaltiigis elavat ja paanika oli vallanud terve tiigi.<\/p>\n

Nii juhtuski, et kui naabertiigi konn paari n\u00e4dala p\u00e4rast tuli uuesti, et kokku leppida kaevamiste ajakava, siis teda v\u00f5eti vastu vilekoori ja solvangutega. Ta p\u00fc\u00fcdis veidi aega kaldal seistes seletada, et tegelikult nende tiigi kalad on sama suured kui selle tiigi kalad ning m\u00f5rtsukvaala pole neil kunagi olnud, aga mitte keegi ei kuulanud teda. L\u00f5puks l\u00f5i ta lihtsalt k\u00e4ega ja l\u00e4ks \u00e4ra.<\/p>\n

Naabertiigid moodustasidki \u00fche suure tiigi ja kuna seal oli palju ilusaid vesiroose siis mingi p\u00e4ev otsustasid v\u00e4ikese tiigi kiilid ka minema kolida kuna v\u00e4ikeses tiigis ei olnud j\u00e4\u00e4nud alles peaaegu \u00fchtegi vesiroosi peale eriti karmi talve ja neil polnud kuskil oma jalgu puhata. Ka kalade arv oli v\u00e4henenud kuna tiik vaikselt kuivas v\u00e4iksemaks ja erinevalt konnadest vajasid kalad ka s\u00fcgavamat vett, aga seda polnud piisavalt.<\/p>\n

Aga konnad lesisid ikka m\u00f5nusalt oma kividel ja v\u00f5tsid p\u00e4ikest. Muidugi olid nad ise hakanud ka t\u00e4hele panema, et v\u00e4hem putukaid lendas m\u00f6\u00f6da, keda oma pika keelega suhu n\u00e4psata. Ja tiik oli kuidagi vaikne. Aga p\u00e4ike oli soe ja kivi mugav ja nad olid ju veidi mugavust \u00e4ra teeninud kuna nad olid nii julgelt ja tarmukalt p\u00e4\u00e4stnud tiigi igasugustest hirmsatest ohtudest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dches v\u00e4ikeses tiigis elas \u00fcks konn. Tegelikult elas seal p\u00e4ris palju konni ja aegade jooksul olid nad \u00fclej\u00e4\u00e4nud tiigirahvale selgeks teinud, et konnad on k\u00f5ige ilusamad, targemad ning teavad k\u00f5ige paremini, mis tiigile hea on. Ja et oma s\u00f5nul tiiki valvata, olid konnad endale leidnud mugavad kivid kalda l\u00e4hedal vees, kus m\u00f5nusalt p\u00e4ikese k\u00e4es p\u00e4evitada … [Loe edasi…]<\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":542,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8,13],"tags":[62,24,35,42,53],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/540"}],"collection":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=540"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/540\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":541,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/540\/revisions\/541"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/542"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=540"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=540"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=540"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}