Eelmise n\u00e4dala l\u00f5pul oli mul p\u00e4ris p\u00f5nev diskussioon \u00fche tuttavaga… Ma ei hakka nimesid nimetama, sest tegelikult selliseid vestlusi olen pidanud erinevate inimestega ning m\u00f5tted korduvad kuigi n\u00e4od on erinevad.<\/p>\n

Nimelt siis alustasime vestlust hetkepoliitikast, kust j\u00f5udsime kiirelt Kaljulaiuni ning sealt edasi juba naiste ja nende v\u00f5imaluste ja \u00f5iguste juurde \u00fcldisemalt.\u00a0Ja kuigi pean oma selle hetke vestluspartnerit intelligentseks ja keskmisest tunduvalt avarama maailmapildiga inimeseks, siis oli p\u00e4ris hirmutav n\u00e4ha kui palju stereot\u00fc\u00fcpe ikkagi igas\u00fches meis peidus on.<\/p>\n

Esiteks pani mu kaasvestleja k\u00fcsim\u00e4rgi alla fakti, kas ikka meil on probleeme soolise palgal\u00f5hega. No ma ei tea – kas n\u00e4iteks Praxise uuring<\/a> v\u00f5i Statistikaamet <\/a>on piisavalt p\u00e4devad allikad?\u00a0Postimehe kevadisest artiklist <\/a>v\u00f5ime lugeda, et Eestis said 2014. aastal\u00a0erinesid naiste ja meeste keskmised palgad 28,3%.<\/p>\n

Aga kuna palgal\u00f5he on lihtsalt s\u00fcmptom ja mitte p\u00f5hjus siis miks selline olukord on tekkinud? \u00dcheks p\u00f5hjuseks on kindlasti probleem, et ametialade l\u00f5ikes on meile v\u00e4ga tugevad soolised k\u00e4\u00e4rid. Kui lugeda artikleid, kuidas 22 tippadvokaati<\/a> tegid mingi algatuse, siis leiame sealt 6 naist, kui r\u00e4\u00e4kida erakonna juhtidest taasiseseisvunud Eesti tegutsemisaja jooksul, siis parandage mind, kui eksin, kuid \u00fchtegi naist isegi ei meenu…<\/p>\n

Samas mitut meessoost lasteaiakasvatajat olete el jooksul kohanud? Kusjuures siinkohas esitasingi k\u00fcsimuse, et mis oleks reaktsioon mu vestluspartneril, kui ta esimest p\u00e4eva last lasteaeda viies avastaks, et kasvataja on meesterahvas<\/strong>? Vastus oli lihtne – nimelt otsiks ta uue lasteaia, kuna naine on p\u00e4devam lapsi hoidma!!! Ma n\u00fc\u00fcd ei tea – mul on t\u00e4iesti see n\u00f5utud geen olemas, kuid ma k\u00fcll ei tunne, et minust v\u00e4ga hea lasteaiakasvataja v\u00f5i isegi algklasside \u00f5petaja saaks. Mul puudub lihtsalt vajalik distsipliin ja kannatlikkus selle ameti jaoks kuigi viimase 5 aastaga olen oma \u00fcllatuseks avastanud, et vabal ajal saan lastega suht normaalselt l\u00e4bi.<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

Aga kui lastest r\u00e4\u00e4kida, siis on viimasel ajal hakanud t\u00f5siselt n\u00e4rvi ajama meespoliitikute arvamuslood, mis l\u00e4bi lillede \u00fctlevad, et naised v\u00f5iks s\u00fcnnitama hakata. Kusjuures minul on 2 last olemas ja seega on nagu minimaalne panus ju tegelikult antud. Ei taha isegi m\u00f5elda, milliseid emotsioone tekitavad need lood neist tuttavates, kes on otsustanud laste saamist hilisemaks v\u00f5i \u00fcldse vahele j\u00e4tta :\/<\/p>\n

Ja tegelikult tekib k\u00fcsimus, et miks neid lapsi n\u00fc\u00fcd nii hirmsasti vaja on? Kui riik arvab, et iga fertiilses eas naine peaks l\u00e4htuma oma pereplaneerimisel makromajanduslikust vaatest ehk rahvastiku taastootmisest, siis minu ettepanek on see, et m\u00f5tleme siis veel suuremalt. Viimase 15 aastaga on maailma rahvastik suurenenud<\/a> ca 25% ja see kasv j\u00e4tkub. Muidugi ma saan aru, et see kasv toimub pigem Euroopast ja Ameerika \u00fchendriikidest v\u00e4ljaspool ja seega valge mehe geenid on reaalses ohus, aga seda probleemi ei lahenda olukord, kus naistes tekitatakse s\u00fc\u00fcmepiinad lastetuse p\u00e4rast. Isegi praeguses palgal\u00f5hede konnatiigis on naistel rohkem valikuid ja v\u00f5imalusi eneseteostuseks kui kunagi varem ning seega paratamatult 3+ lastega pered j\u00e4\u00e4vad erandiks kui reegliks kuna elus on aeg piiratud ja v\u00e4ikeste laste k\u00f5rvalt on keeruline maailma avastada. V\u00f5ibolla 100 aasta p\u00e4rast tehnoloogia areng v\u00f5i m\u00f5ni muu sotsiaalmajanduslik trend muudab seda peremudelit, kuid senikaua v\u00f5iks m\u00f5elda lahendusi olukorrale, mis v\u00f5tavad arvesse reaalseid trende ja mitte valge mehe unelmaid.<\/p>\n

N\u00e4dal tagasi j\u00e4i silma Maarja Kupitsa artikkel<\/a>\u00a0“H\u00e4rra minister, s\u00fcnnitage ise v\u00f5i olge palun vait”, kus ta v\u00e4ga ilusasti seda teemat k\u00e4sitleb tunduvalt pikemalt. Ja seal on ka v\u00e4lja toodud \u00fcks m\u00f5te, mis Toompeal vist kipub vahepeal meelest minema:<\/p>\n

Inimesi ei loodud riigi jaoks, vaid riik loodi inimeste jaoks<\/p><\/blockquote>\n

Aga mida siis teha, et olukord paraneks?<\/h3>\n

Esimene samm probleemi lahendamisel on selle tunnistamine. Muidugi ilmub artikleid, statistikat ja k\u00e4ivad tulised arutelud Virginia Woolfi grupis<\/a> FB-s, kuid kahtlustan, et Toompea koridorides ei ole veel v\u00e4lja kujunenud \u00fchtset arvamust teema osas. Tean isegi oma tutvusringkonnast k\u00fcmneid inimesi, kes suure t\u00f5en\u00e4osusega selle blogipostituse peale pead vangutavad ja arvavad, et see on taaskord pastakast v\u00e4lja imetud probleem.<\/p>\n

Teiseks saame siiski muuta enda arusaami – ja kui peres on lapsi siis on meil v\u00f5imalik v\u00e4hemalt nendele kaasa anda teadmne, et neil on \u00f5igus tulevikus ametit valida s\u00fcdameh\u00e4\u00e4le ja kompetentside alusel. Ja selleks tasub juba varakult pakkuda lastele v\u00f5imalust avastada erinevaid teemasid – t\u00e4nap\u00e4eva huviharidus on selles osas ju v\u00e4gagi valikuterohke. Muidugi kipuvad stereot\u00fc\u00fcbid tekkima juba v\u00e4ga varakult, kuid vanematel on siiski v\u00f5imalus nende m\u00f5ju pehmedada.<\/p>\n

Kolmandaks \u00e4rge laske oma unistusi ja soove raamidesse panna vastavalt sellele, mis on “kohane”. Maailm on kaootiline pak ning tegelikult on enamik piire meie peas. Stereot\u00fc\u00fcbid \u00fchiskonnas on nagu markerijoon sipelga jaoks – tegelikku takistust ei ole, kuid sellest hoolimata istume ringi sees ja kurdame, et meid takistatakse.<\/p>\n