Viimastel n\u00e4dalatel olen l\u00e4bi lugenud p\u00e4ris palju teaduskirjandust vaba\u00fchenduste ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6 kohta ja j\u00e4rjest enam j\u00e4\u00e4b silma kriipima see, et kuigi r\u00e4\u00e4gitakse palju uuest avaliku halduse paradigmast ja sotsiaalsete v\u00e4\u00e4rtuste loomisest, siis tegelikult on masendavalt v\u00e4he uuringuid, mis tegelikult m\u00f5\u00f5davad just l\u00f5pptarbijate rahulolu. Isegi kui on, siis millegip\u00e4rast eelk\u00f5ige meditsiiniteenuste ja muuseumite kohta ning v\u00e4hemalt Eestis ei saa siduda neid valdkondi nii tugevalt 3 sektori toimetamistega.<\/p>\n

Igatahes mingi hetk hakkas aju tagumises sopis idanema idee, et tegelikult teeme me asju ikkagi t\u00e4iesti valesti. R\u00e4\u00e4gime k\u00fcll, et teenuste disain ja pakkumine peaks olema l\u00f5pptarbija vaatest l\u00e4htuv ja eriti avalike teenuste puhul peaks olema eesm\u00e4rgiks elanike rahulolu, kuid kui hakata vaatama erinevaid fonde ja rahastus meetmeid vaba\u00fchendustele, siis j\u00e4\u00e4b silma pigem kuhjade viisi b\u00fcrokraatiat ja tunduvalt v\u00e4hem sellist l\u00f5ppkliendi\/tarbija rahulolu hindamist.<\/p>\n

Siit tekkis edasi m\u00f5te, et v\u00f5ibolla peaks ikkagi kodanikele andma rohkem s\u00f5na\u00f5igust selles osas, mida nad soovivad ja mida vajavad. Aga siin tekib kohe praktiline k\u00fcsimus – kuidas seda teha? Igasugused rahvak\u00fcsitlused ja kaasavad eelarved on \u00fcldjuhul tegelikult 5% aktiivseimate elanike n\u00e4gu ning tihti ei j\u00f5ua isegi info nende inimesteni, kes tegelikult vajaks mingeid spetsiifilisi teenuseid vmt.<\/p>\n

Aga miks siis mitte motiveerida vaba\u00fchendusi ise vaeva n\u00e4gema oma sihtgruppide kaasamisega? Selleks oleks vaja v\u00f5tta kasutusele “virtuaalne” raha – nimetagem seda praegu vabarahaks. Ehk siis ega elanik saab n\u00e4iteks aasta l\u00f5puks x% oma maksudest sotsiaalsele kontole. Lisaks saaks siis suunata mingite meetmete raha just nende sihtgrupi kontodele – Eestis on t\u00e4nu X-teele tegelikult selline tehniline lahendus t\u00e4iesti teostatav. N\u00e4iteks kui mingi meetme eesm\u00e4rk on toetada maapiirkondi, siis nende vahendite raha l\u00e4heb jaotamisele just kindla piirkonna elanike vahel. Kui soovitakse julgustada looma rohkem teenuseid puudega inimestele, paljulapselistele peredele etc, siis vastavalt need inimesed ja pered saaksid ka ekstra summa vabaraha oma sotsiaalsele kontole.<\/p>\n

Ja seda raha saaks kasutada siis ainult kriteeriumitele vastavavate vaba\u00fchenduste toetamiseks (mis kriteeriumid need olema peaks pole veel l\u00e4bi m\u00f5eldud, aga mingi sarnane s\u00fcsteem nagu praegu tulumaksusoodustusega MT\u00dc-de puhul toimib). Ja siis kui vaba\u00fchendus soovib mingi projekti teha, siis peab ta saama oma rahastuse sihtr\u00fchmalt. Kuna sotsiaalsel kontol olevat raha ei saa vahetada, \u00fcle kanda teistele ega kulutada mingitele pahedele, siis igal kodanikul on valik – kas toetada sellest m\u00f5nd vajaminevat v\u00f5i hingel\u00e4hedast projekti v\u00f5i lasta rahal aeguda… Aegumine on ka kindlasti oluline kriteerium kuna see tekitab piisava ps\u00fchholoogilise surve siiski ennast kurssi viia vaba\u00fchenduste tegevusega ja mingi otsus teha – me ju oleme k\u00f5ik teinud m\u00f5ne idiootse ostu kinkekaardiga, mida me absoluutselt isegi ei vaja, aga kuna kaart aegub j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, siis tuleb see “virtuaalne” raha ju \u00e4ra kulutada \ud83d\ude00<\/p>\n

Ja registris olev vaba\u00fchendus saaks siis vabaraha vahetada eurode vastu, et projektid k\u00e4ima l\u00fckata ja midagi kasulikku v\u00f5i toredat teha…<\/p>\n

Kusjuures vabaraha puhul v\u00f5iks saada ka suunatuid annetusi teha – n\u00e4iteks kui soovin toetada oma omavalitsuse noori, kes on p\u00e4rit toimetulekuraskustega peredest, siis saan ma oma sotsiaalsel kontol teha sissemakse eurodes ja selle vabarahana lasta \u00fcle kanda just oma sihtr\u00fchma peredele – see v\u00f5iks toimida nagu Google v\u00f5i FB Ads – ehk siis saan m\u00e4\u00e4rata vanuse, piirkonna ja hulga muid lisakriteeriume, kuid ma ei n\u00e4e nimesid kellele raha l\u00e4heb.<\/p>\n

Ja oli vist kunagi taaraautomaatide juures nupp, et anneta raha… Miks mitte ei v\u00f5iks seal olla v\u00f5imalus kanda raha oma sotsiaalsele kontole?<\/p>\n

Ma tean, et kogu see idee on toores, aga samas lahendaks see nii palju probleeme… Inimesed saaks ise otsustada, mis projekte ja teenuseid nad vajaks, vaba\u00fchendused peaksid n\u00e4gema vaeva, et ennast sihtr\u00fchmaga kontaktis hoida ja l\u00e4bi selle tekiks parem arusaam sihtr\u00fchma vajadustest ja soovidest ning kaoksid \u00e4ra k\u00f5ik need katuserahade jamad – minugipoolest saagu iga riigikogu liige 1\/101 sellest katuserahade summast ning valigu siis sihtr\u00fchm, kellele ta selle toetuseks saadab… Muidugi l\u00e4bipaistvuse nimel oleks sellisel juhul hea, kui riigikogulaste sotsiaalsed kontod oleksid avalikud, et oleks siis teada, millist valijate gruppi siis sel korral toetati.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viimastel n\u00e4dalatel olen l\u00e4bi lugenud p\u00e4ris palju teaduskirjandust vaba\u00fchenduste ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6 kohta ja j\u00e4rjest enam j\u00e4\u00e4b silma kriipima see, et kuigi r\u00e4\u00e4gitakse palju uuest avaliku halduse paradigmast ja sotsiaalsete v\u00e4\u00e4rtuste loomisest, siis tegelikult on masendavalt v\u00e4he uuringuid, mis tegelikult m\u00f5\u00f5davad just l\u00f5pptarbijate rahulolu. Isegi kui on, siis millegip\u00e4rast eelk\u00f5ige meditsiiniteenuste ja muuseumite kohta … [Loe edasi…]<\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":640,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[99,98,97,73],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/639"}],"collection":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=639"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/639\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":641,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/639\/revisions\/641"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/640"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=639"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=639"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=639"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}