Meenub, kuidas vist 2 aastat tagasi esimest korda lastega (nad olid siis 1. klassis ja 7 aastased) k\u00e4isin Robotexil. Kuna asi oli veidi etteplaneerimata, siis ei olnud registreerinud lapsi ka t\u00f6\u00f6tubadesse ja kohapeal enam ei saanud, kuna kohad olid t\u00e4itunud. Tol hetkel olid minu teadmised robootikast k\u00fclaltki pinnapealsed – ma k\u00fcll teadsin, mis on IT, aga olin harjunud programmidega, mis t\u00f6\u00f6tavad rahulikult kuskil serveris ja ei ralli m\u00f6\u00f6da mingeid jooni ringi – r\u00e4\u00e4kimata sellest, et \u00fchegi v\u00f5istlusala reegleid teaks. Igatahes nii me seal siis pool tunnikest ringi jalutasime – igal pool tohutu rahvamass ning m\u00fcra. Pole ime, et lapsed olid pigem ehmunud olekuga ja ei n\u00e4idanud huvi \u00fcles \u00fchegi asja vastu… V\u00f5ibolla kui ma oleks veidi v\u00e4hem IT usku lapsevanem olnud, siis oleksin sel hetkel otsustanud, et kui laste silmad neid uhkeid masinaid n\u00e4hes s\u00e4rama ei l\u00f6\u00f6, siis j\u00e4relikult pole seda tehnikageeni antud.<\/p>\n

\u00d5nneks olid selleks hetkeks ka muud rattad p\u00f6\u00f6rlema pandud ja n\u00e4dal hiljem osalesid mu lapsed koos oma s\u00f5pradega Laagri kooli esimeses robootikatunnis, mille tegime Hooandja video jaoks.<\/p>\n