Viimastel p\u00e4evadel on paanikatase \u00fchiskonnas kerkinud rekordilisele k\u00f5rgusele ning sotsiaalmeedia on t\u00e4is vastuseta k\u00fcsimusi. Kuidas ikkagi sai juhtuda, et v\u00f5imsaima maa presidendiks valiti nartsislik \u0161ovinist, kellel tundub veel olevat patoloogiline valetamine geenides? Kuidas n\u00fc\u00fcd parempoolne IRL paneb leivad \u00fchte kappi Keskerakonnaga? Mis j\u00e4rgmisena juhtub? Kas maailmas on siis lolle nii palju?<\/p>\n

Progress vs regress<\/h3>\n

Trumpi puhul julgen v\u00e4ita, et piir ei jooksnud mitte “lollide” ja “tarkade” vahel vaid hoopis kahe hirmunud inimgrupi vahel. \u00dchel pool siis seisid inimesed, kelle jaoks \u00fchiskonna areng ja elut\u00f5dede muutumine on olnud liiga kiire. Nad s\u00fcndisid maailma, kus neile \u00f5petati, et nad on \u00fchiskonna alustalad, et mees peab hoolitsema naiste ja kodu eest ning sihikindel visa t\u00f6\u00f6 toob leiva lauale ja rikkuse majja.<\/p>\n

Ja n\u00fc\u00fcd pool sajandit hiljem on nad maailmas, kus \u00fchiskond on heterogeensem kui kunagi varem ning tundub, et v\u00e4\u00e4rtustatakse rohkem just neid erinevaid inimesi – homoseksuaale, afro-ameeriklasi ja nais\u00f5iguslasi. Palgat\u00f6\u00f6 pole ammu enam tee rikkuseni ning start-upi maailma rohkete nullidega tehingud innustavad osasid, kuid tunduvalt suuremas elanikkonnas tekitavad lihtsalt kadedust.<\/p>\n

Ja ka Clintoni selja taha koondusid hirmunud inimesed – need on need inimesed, kelle jaoks viimase poole sajandi muutused on toonud uusi v\u00f5imalusi, \u00f5nne ja kelle jaoks tundub regress ja tagasiminek eelmise sajandi keskpaiga v\u00e4\u00e4rtuste juurde m\u00f5eldamatu.<\/p>\n

Kas \u00fcldse on mingit win-win lahendust?<\/h3>\n

K\u00fcsimus on pigem selles, et kes tegelikult eile kaotas? \u00dchelt poolt tundub, et kaotasid progressiivsed j\u00f5ud ja stagnatsioon avas ukse ja \u00fctles: “Tulin, et j\u00e4\u00e4da”. Samas raputas see s\u00fcndmus siiski maailma alustalasid ja kaos on tegelikult parim aeg muutuste jaoks. Ja kuigi olen kindel, et need miljonid inimesed, kes andsid Trumpile oma h\u00e4\u00e4le, loodavad, et taas t\u00f5usevad ausse konservatiivsed v\u00e4\u00e4rtused, naised saadetakse k\u00f6\u00f6ki ja magamistuppa ning k\u00f5ik veidigi t\u00f5mmumad kodanikud saadetakse l\u00f5unasse, siis tegelikkus v\u00f5ib olla veidi teine.<\/p>\n

\u00dchiskonnas, kus otseselt keelatud ei ole miski (kui me just kriminaalsetest hobidest ei r\u00e4\u00e4gi) on k\u00fcllaltki keeruline j\u00f5uda tavakodanikeni mingite teemadega. Samas \u00fchiskonnas, kus midagi \u00e4ra p\u00fc\u00fctakse keelata kasvab inimeste huvi keelatud teemade vastu m\u00e4rgatavalt. Ehk siis kui n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti USA l\u00e4heb seda teed, et p\u00fc\u00fctakse v\u00e4hendada naiste v\u00f5i v\u00e4hemuste \u00f5igusi, siis v\u00f5ib see l\u00f5ppeda hoopis vastupidise tulemusega. Ja isegi kui otseselt ei keelata, siis Trump on vastuoluline kuju, kes juba oma v\u00e4lja\u00fctlemistega v\u00f5ib \u00e4rritada ka rahumeelseid kodanikke nii palju, et hakatakse tema kiuste midagi tegema.<\/p>\n

Muidugi kehtib k\u00f5ik eelpooltoodu ainult olukorras, kus j\u00e4\u00e4vad kehtima demokraatlikud v\u00e4\u00e4rtused ja 4 aasta p\u00e4rast valitakse uus president. Diktatuur v\u00f5i suletud \u00fchiskond on juba teine teema, kuid lootkem, et nii \u00e4\u00e4rmuslikuks olukord seal lombi taga ei l\u00e4he.<\/p>\n

Oravad vs ninasarvik<\/h3>\n

1999 aasta veebruaris sain ma 18 aastaseks ning n\u00e4dal hiljem h\u00e4\u00e4letasin ma esimest korda valimistel – kui ma ei eksi, siis tookord l\u00e4ks mu h\u00e4\u00e4l ka reformierakonnale. Ehk siis kogu mu t\u00e4iskasvanuiga on m\u00f6\u00f6dunud riigis, kus Reformierakond on olnud alati koalitsioonis ja nii m\u00f5eldes tundub olukord jabur – demokraatlik riik peaks ju siiski olema veidi d\u00fcnaamilisem. Samas kuni selle n\u00e4dalavahetuseni pole tundunud olevat sobivaid alternatiive just selle hirmu p\u00e4rast ninasarviku ees. Ja tundub, et ma pole ainus – loetud p\u00e4evad peale Savisaare lahkumist on Eesti poliitmaastik segi aetud ning n\u00fc\u00fcd piiksuvad hirmunud oravad puu otsas.<\/p>\n

Muidugi on k\u00fcsimus, et kas ninasarvik on tegelikult ka pildilt kadunud? Praegust olukorda v\u00f5iks kirjeldada arvatavasti nagu \u00f5limaali, kus on hetkel keskne element \u00fcle v\u00e4rvitud, kuid peale kunstniku enda ei tea keegi, mis tuleb uuele pildile.<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

Ja ma arvan, et see muutus on hea… Mul pole eriti suuri ootusi uue koalitsiooni suhtes, kuid samas olgem ausad – ammu ei looda eriti, et Toompealt miskit s\u00e4ravat tuleks. Aga ega v\u00e4ga palju hullemaks ei saa ka minna, sest riigi ja erakonna rahakott on lootusetult sassis nii Keskerakonnal kui ka Reformierakonnal ning hetkel on selline pada s\u00f5imab katelt olukord. Muidugi oleks tore, kui kuskil nurgas oleks ootel aateline ja intelligentne seltskond, kes suudaks ilma poliitteatrita ka saada piisava h\u00e4\u00e4lehulga, et ise koalitsiooni tegema hakata, aga see t\u00e4hendaks, et \u00fchiskond tervikuna peaks tegema pika sammu oma arengus ja v\u00e4\u00e4rtustes.<\/p>\n

Siiralt loodan, et l\u00e4bi saab ka KE ainuv\u00f5im Tallinnas ja vastandumiste asemel n\u00e4eks rohkem koost\u00f6\u00f6d igal tasemel ja igal pool. Kui USA saab hakkama Trumpiga, siis selles kontekstis tundub Ratas ju t\u00e4itsa tore – veidi kantseliitliku s\u00f5nakasutusega Don Quijote tundub ta olevat, kuid mis sa teed – printse valgel hobusel kohtab t\u00e4nap\u00e4eval ju \u00fcliharva.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viimastel p\u00e4evadel on paanikatase \u00fchiskonnas kerkinud rekordilisele k\u00f5rgusele ning sotsiaalmeedia on t\u00e4is vastuseta k\u00fcsimusi. Kuidas ikkagi sai juhtuda, et v\u00f5imsaima maa presidendiks valiti nartsislik \u0161ovinist, kellel tundub veel olevat patoloogiline valetamine geenides? Kuidas n\u00fc\u00fcd parempoolne IRL paneb leivad \u00fchte kappi Keskerakonnaga? Mis j\u00e4rgmisena juhtub? Kas maailmas on siis lolle nii palju? Progress vs regress Trumpi … [Loe edasi…]<\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":664,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[108,109,106,107],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/659"}],"collection":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=659"}],"version-history":[{"count":6,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/659\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":670,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/659\/revisions\/670"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/664"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}