<\/a>Aasta oli siis 1989 (ja hall vihik p\u00e4rineb aastast 1967). Kliki pildle, et n\u00e4ha suuremalt.<\/p><\/div>\n
Kui j\u00e4tta v\u00e4lja, et klassipildid on must-valged ning vihikute paber veidi monotoomsema v\u00e4rviga, siis tegelikult on k\u00f5ik sama. Mina l\u00e4ksin 3. klassi aastal 1989 ning mu lapsed alustasid 3. klassi n\u00fc\u00fcd sellel s\u00fcgisel. Mis veel hullem – seal kaustas oli ka minu ema koolivihik tema 3. klassist ja ka 67. aastal oli k\u00f5ik samamoodi.<\/p>\n
Maailm ei ole sama – sel ajal kuna mina algklassides k\u00e4isin oli k\u00fcll NL viimased aastad, kuid ikkagi oli kogu eeldus see, et me kasvame \u00fcles, l\u00e4heme kuhugi tootvale t\u00f6\u00f6le ja t\u00f6\u00f6koht on kogu eluks. Ema \u00f5ppis koolis \u00fcldse s\u00fcgaval n\u00f5ukaajal.<\/p>\n
Polnud kapitalismi, globaliseerumist, erinevaid kultuure ega valikuvabadust.<\/p><\/blockquote>\n
Kui me n\u00fc\u00fcd valede valikutega maailma tuksi\u00a0ei keera, siis mu lapsed ja nende s\u00f5brad ja klassikaaslased saavad elama maailmas, kus tuleb pidevalt \u00f5ppida, areneda, uusi v\u00e4ljakutseid vastu v\u00f5tta. Kui midagi suurt tahta teha, siis ei suuda sa saavutada seda individuaalselt – pead leidma ja innustama erinevaid tiime, t\u00f6\u00f6tama inimestega erinevast keele ja kultuuriruumist ning suutma elada korraga ni reaalsuses kui virtuaalsuses.<\/p>\n
Elutempo on teine, t\u00f5ed on teised ja oskused, mida elus toimetulekuks vaja on teised, kuid kool ei ole muutunud… Ja olgem ausad – see on hirmutav t\u00f5demus. Oma pealkirjaga ei pidanud ma mitte silmas kool v\u00f5i hariduse surma vaid pigem sellist Okasroosikese muinajutust p\u00e4rit s\u00fcgavat und, mis endasse m\u00e4hib mitte ainult peategelase vaid ka k\u00f5ik kaaskondlased.<\/p>\n
Ainuke jama on selles, et kui muinasjutus kappab kohale l\u00f5puks valge prints ja \u00fche \u00f5rna suudlusega p\u00e4\u00e4stab olukorra, siis kas me t\u00f5esti tahame selle peale lootma j\u00e4\u00e4da???<\/p>\n
Eesti kool vajab \u00e4ratust ja ma pole kindel, et seda saab teha \u00fcks inimene v\u00f5i v\u00e4ike inimr\u00fchm kuskilt uhkest ministeeriumist. See vajaks meie k\u00f5igi panust ja kaasam\u00f5tlemist. Me ei tohiks hakata arutama, mis valesti on. See oleks sama hea kui hakata arutama, et kuidas t\u00e4iustada faksiaparaati nutitelefonide ajastul.<\/p><\/blockquote>\n
Lapsevanemad, \u00f5petajad ja poliitikud peaksid koos korraldama hoopis m\u00f5ttetalgud, et mis on meie siht ja unistus ja alles siis kui me teame, kuhu me teel oleme saame panna paika t\u00e4psed reisiplaanid ja pakkida sobiva koti.<\/p>\n
Kas see poleks suurejooneline kink Eestile selle sajandaks s\u00fcnnip\u00e4evaks? Suurep\u00e4rane kink k\u00f5igile lastele ja meile endile?<\/p>\n
Ma ei tea praegusel hetkel veel, et kuidas peaks seda protsessi algatama kuigi m\u00f5ned m\u00f5tted selles osas on. Aga enne kui hakata t\u00f5sisemalt teemaga tegelema siis tahakski teada, kas see mure Eesti kooli ja hariduss\u00fcsteemi p\u00e4rast k\u00f5netab veel teisigi v\u00f5i on enamik \u00fchiskonnast arusaamal, et piisab v\u00e4ikesest iluravist ning midagi fundamentaalselt muuta ei ole vaja?<\/p>\n
Siia l\u00f5ppu paneks selle\u00a0video, mis m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi FB seinal silma j\u00e4i:<\/p>\n