Viimased 3 kuud on olnud p\u00f5nevad – nimelt sain \u00fcleeile l\u00f5puks valmis oma raamatu “Turvaline internet. Digimaailma telgitagused.” tr\u00fckifaili ja n\u00fc\u00fcd m\u00f5ned n\u00e4dalad ootust enne, kui raamatut p\u00e4riselt k\u00e4es hoida saab. Selle viimase kolme kuu jooksul olen p\u00e4ris mitmed korrad googeldanud ka selliseid fraase “Kuidas kirjutada raamatut”, “Raamatu kirjastamine” ja “Raamatu v\u00e4ljaandmisea seotud kulud” ning selgus, et tegelikult on masendavalt v\u00e4he infot sellel teemal internetis – v\u00e4hemalt Eesti keeles. Seet\u00f5ttu otsustasin panna ka oma kogemuse kirja – \u00e4kki kellegi jaoks on see tulevikus abiks.<\/p>\n

Raamatu idee tekkis mul kuskil detsembri alguses – olin just l\u00f5petamas koolitustega Westholmi koolis, kui mingi hetk hakkas peas idanema m\u00f5te, et oleks v\u00e4ga vaja raamatut, mis aitaks \u00f5petajatel ja lapsevanematel ise lapsi koolitada. Olin just avastanud, et ainuke turvalise interneti teemaline k\u00e4siraamat ilmus aastal 2011. aastal t\u00f5lketeosena – paratamatult on selle sisu aegunud ja pealegi v\u00e4ga paljud selles raamatus olevad n\u00e4ited k\u00e4ivad Suurbritannia ja mitte Eesti olude kohta.<\/p>\n

17. detsember oli see p\u00e4ev, kus hakkasin oma m\u00f5tteid kirja panema. Tegin selleks Wordi faili ja hakkasin kirjutama. Ja umbes paar p\u00e4eva ja paark\u00fcmmendtuhat t\u00e4hem\u00e4rki hiljem m\u00f5istsin, et Wordi abil see raamat valmis ei saa. Ma teadsin, millest ma kirjutada tahan ja samuti oli peas juba kuju v\u00f5tnud see m\u00f5te, et k\u00f5ik peat\u00fckid peaksid olema sarnase struktuuriga, kuid Wordis edasi tagasi kerimine tekitas mul juba kerge peavalu. \u00d5nneks sattusin just sel ajal lugema Daniel Vaariku postitust “Raamatu kirjutamisest”<\/a>, kus ta mainib sellist vahvat programmi nagu Scrivener<\/a>.<\/p>\n

$\"\"$ <\/a>

Iga alapeat\u00fckk oli ka kindlalt m\u00e4\u00e4ratud pikkusega ning Scrivenerist saab kiire \u00fclevaate kui palju teksti kuhugi juurde on vaja.<\/p><\/div>\n

$\"\"$ <\/a>

Raamatu struktuur (Scriveneri kuvat\u00f5mmis)<\/p><\/div>\n

N\u00fc\u00fcd l\u00e4ks asi palju l\u00f5busamaks ning peale j\u00f5ule oli mul kolm t\u00e4iesti vaba p\u00e4eva, kus igal p\u00e4eval suutsin juurde kirjutada ca 5000 s\u00f5na. V\u00f5ibolla oleks suunud seda tempot isegi hoida veel m\u00f5ned p\u00e4evad, kuid vahepeal oli vaja tegeleda ka magistri\u00f5pingute ainet\u00f6\u00f6dega.<\/p>\n

Igatahes jaanuari alguses oli mul raamatust 2\/3 mustandit valmis ja sel hetkel hakkasin m\u00f5tlema, et kuidas edasi peaks minema. Kuna minu jaoks kirjastamise teema oli t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras, sai sel perioodil ka palju googeldatud – n\u00e4iteks Varraku blogis on t\u00e4itsa hea postitus raamatu eelarvest ja hinnakujundusest<\/a> ning kirjastuse Gutenbergi pojad<\/a> lehelt leiab ka p\u00e4ris palju p\u00f5nevat. Otsustasin saata kirjad 10-le kirjastusele, kelle raamatud olid sellel hetkel k\u00f5ige k\u00f5rgemal Rahva Raamatu kodulehe TOP-is ja vaadata mis saab.<\/p>\n

See sp\u00e4mmiprojekt l\u00e4ks oodatust paremini – 3 kirjastust tahtsid kohe kohtuda, 3 palusid saata valmis k\u00e4sikiri, et on huvitatud ja neljalt ma vastust ei saanud. Ei hakka siin nimesid nimetama, kuid otsustasin teha \u00fchel jaanuarikuu teisip\u00e4eval kohtumiste maratoni kirjastustega X, Y ja Z. X on \u00fcks Eesti suurimaid kirjastusi ning nendega oli kohtumine l\u00fchike ja konkreetne. Sain teada, et nad on raamatust huvitatud ja valmis tegema lepingu (kusjuures nad isegi ei k\u00fcsinud mult k\u00e4sikirja n\u00e4ha :D). Nende idee oli, et kui tekst valmis saab, saadan asja keeletoimetajale ja nad kogu asja \u00fcle v\u00f5tavad. Kirjastus Y-ga kohtudes kogesin esimest korda kirjastajate paanikat e-raamatute ees. \u00dchel hetkel \u00f6eldakse, et e-raamatud ei m\u00fc\u00fc ja keegi ei loe ja teisel hetkel v\u00e4listatakse t\u00e4iesti idee, et e-raamat m\u00fc\u00fcki panna samal ajal kui paberraamat. K\u00f5ige l\u00f5busam oli sellel kohtumisel hetk, kus aastaid tegutsenud kirjastuse asutaja veendunult \u00fctles, et pdf kujul k\u00fcll ei\u00a0 saa e-raamatut m\u00fc\u00fca, sest seda saab ju teistega jagada. Paari minupoolse t\u00e4iendava k\u00fcsimusega selgus, et m\u00f5ni inimene siiralt usub, et raamatupoodides m\u00fc\u00fcdavaid e-pub faile piraatkoopiana jagada ei saa \ud83d\ude00 Igatahes oli mulle kohe peale neid kaht kohtumist selge, et X ja Y ma koost\u00f6\u00f6d teha ei saa. Esimese puhul j\u00e4ttis v\u00e4ga veidra tunde see, et keegi ei tunne isegi sinu teksti vastu huvi ja teise kirjastusega tundsin kohtumiste esimestel minutitel, et veregrupp lihtsalt ei sobi.<\/p>\n

Kolmas kohtumine sellel p\u00e4eval oli kirjastuse Z esindajaga ja see oli hoopis nagu teine ooper. See oli ainus inimene, kes juba paar p\u00e4eva enne kohtumist uuris, kas olemasolevat k\u00e4sikirja ka n\u00e4ha saaks. Kohtumine oli \u00fclimalt optimistlik ja sel hetkel olin 100% veendunud, et olen leidnud sobiva koost\u00f6\u00f6partneri.<\/p>\n

Hakkasin ette valmistama ka Hooandja projekti<\/a>. Sel hetkel tundus Hooandja pigem oluline idee testimise seisukohast, kuna uskusin, et raamat valmib koost\u00f6\u00f6s kirjastusega. Lihtsalt olles agiilse projektijuhtimise pooldaja, arvan, et iga idee puhul on seda hea esimesel v\u00f5imalusel testida. Jaanuari l\u00f5pus Hooandja projekt k\u00e4ivitus ja tegelesin edasi tekside viimistlemisega, info levitamisega ja l\u00f5puks kohtusin ka kirjastuse Z juhiga (eelnevalt olin projektijuhiga suhelnud). Kohtumine tundus igati tore ja tundus, et saame koost\u00f6\u00f6 ideest ka asarnasel aru, kuid n\u00e4dal hiljem, kui oleksin k\u00e4sikirja pidanud neile \u00fcle andma selgus, et ikkagi oli mingi kommunikatsioonih\u00e4ire. Muidugi olgem ausad – minu jaoks on see raamat lihtsalt \u00fcks samm pikemal teel, mille l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks on digip\u00e4devuste t\u00f5stmine koolides. Kirjastuse jaoks on raamat j\u00e4lle see l\u00f5plik toode, millelt tuleb kasumit maksimeerida.<\/p>\n

Selleks hetkeks olin aru saanud, et kirjastused pigem toimivad kose meetodil (vastupidine agiilsele), oli arvatavasti enda poolt ka motivatsioon madal, et hakata n\u00fc\u00fcd iga lepingu punkti uuesti algusest peale l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima ja tegin otsuse, et kirjastan asja ise. Kuna lepingu saamine oli veninud olin vahepeal \u00fchendust v\u00f5tnud nii Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodidega ning selgus, et nad v\u00f5tavad hea meelega vastu ka \u00fcksik\u00fcritajate raamatuid. M\u00f5lemad tegutsevad keskladude kaudu ning tarne ja arveldus ei olegi nii b\u00fcrokraatlik protsess, kui alguses kartsin.<\/p>\n

Veebruari teine pool kulus asja viimistlemisele. Tekstid tuli keeleliselt toimetada ja k\u00fcljendada. Otsustasin k\u00fcljendusega ise tegeleda – aga fontide ilu ja hingeelu on minu jaoks taaskord teema, kus ma ennast v\u00e4ga mugavalt ei tunne, seet\u00f5ttu spikerdasin veidi – on olemas selline leht nagu Book Design Templates<\/a>, kus parema ilumeelega inimesed on juba kokku sobitanud \u00f5iged fondid.<\/p>\n

K\u00fcljendamise k\u00e4igus tekkis soov ka raamatusse saada illustratsioone. Uurisin siit ja sealt erinevate illustraatorite t\u00f6id ja r\u00e4\u00e4kisin ka oma kursa\u00f5ega, kuid algusest peale oli suht selge, et kui tahta elukutseliselt illustraatorilt pilte, l\u00fckkub raamatu ilmumine edasi mitmed kuud. Aga \u00f5nneks tekkis \u00fche vestluse k\u00e4igus hea idee, et miks mitte lasta pildid teha \u00fchel Laagri Roboringi \u00f5pilasel. Olen tema plakateid ja pilte juba mitu aastat imetlenud ja tema stiil mulle endale v\u00e4ga meeldib. Suhtlesin P\u00e4rli ja ta vanematega ning huvi oli t\u00e4iesti olemas \ud83d\ude42 Ja P\u00e4rli tegi super t\u00f6\u00f6d – panen siia FB lehe cover pildi kuhu m\u00f5ned ta illustratsioonid ka lisasin.<\/p>\n

$\"\"$

P\u00e4rli joonistatud illustratsioonid.<\/p><\/div>\n

\u00dcheks keeruliseks kohaks oli ka raamatu tagakaane kujundus. Aga siin \u00f5nneks s\u00f5brad appi tulid. Nimelt mingi hetk sain siin Hooandjas testides ja foorumites teemasid algatades aru, et raamatu esialne pealkiri “Turvaline internet – praktline k\u00e4siraamat lapsevanematele ja \u00f5petajatele” ei pruugi parim valik olla (tagasiside: “kuiv”, “hirmutav”, “tegelikult v\u00f5iks vanema kooliastme \u00f5pilased ka lugeda ise, aga sellise pealkirjaga raamatut nad ei taha”, “aga miks noorsoot\u00f6\u00f6tajaid ei mainita” jne) ja tegin oma FB seinal v\u00e4ikese brainstormingu. Sealt tuli nii palju lahedaid tekste, et mu toimetaja Aet soovitas need tagakaanele\u00a0 panna ja see v\u00e4ga hea idee oli. Tagakaas selline v\u00e4lja n\u00e4eb.<\/p>\n

$\"\"$ <\/a><\/p>\n

Tegelikult v\u00f5iks veel paljust kirjutada ja p\u00f5nevamad ajad on ju tegelikult ees. T\u00f5ehetk saabub umbes kuu v\u00f5i paari p\u00e4rast, kui raamat poodide ja raamatukogude riiulitel lugejatega kohtub. Lihtsalt tahtsin praegu vaiksemat hetke \u00e4ra kasutada ja m\u00f5tted blogisse kirja panna. Panin n\u00fc\u00fcd raamatu eelvaate issuusse ka \u00fcles \ud83d\ude09<\/p>\n

<\/div>\n