Eelmine n\u00e4dal j\u00e4i raamatukogus n\u00e4ppu selline raamat nagu Robert Cialdini “M\u00f5justamise ps\u00fchholoogia” ja olles just n\u00fc\u00fcd l\u00f5petanud lugemise pean \u00fctlema, et see raamat on \u00fcks parimaid leide viimasest ajast.<\/p>\n

Tihti tundub mulle, et inimesed ja \u00fchiskond lihtsalt ei ole loogilised ja peale seda raamatut v\u00f5in t\u00e4iesti kindlalt v\u00e4ita, et inimkond ongi \u00fcks v\u00e4ga ebaloogiline n\u00e4htus. Paneks siia siis m\u00f5ned p\u00f5nevamad n\u00e4ited sealt – kellel huvi tekib, siis see raamat uuesti ilmunud ja seega saadaval nii raamatupoodides kui ka raamatukogudes \ud83d\ude09<\/p>\n

Kontrast<\/h2>\n

Tehke \u00fcks v\u00e4ike katse – pange enda ette kolm kaussi veega, kus \u00fches on k\u00fclm, teises leige ja kolmandas soe vesi. Hoidke \u00fcht k\u00e4tt k\u00f5ige pealt k\u00fclmas ja teist soojas vees ja pange siis m\u00f5lemad k\u00e4ed leigesse vette. Ei tundu ju vesi m\u00f5lema k\u00e4e jaoks sama soe?<\/p>\n

Sama loogika toimib ka elus – n\u00e4iteks ostes v\u00e4ga kalli \u00fclikonna v\u00f5i kleidi, siis tundub hiljem aksessuaare ostes neile kulutatud raha v\u00e4ikesena kuna perspektiivitunnetus on paigast \u00e4ra.<\/p>\n

<\/p>\n

Vastastikkus (ehk mina sulle, sina mulle)<\/h2>\n

<\/p>\n

Tegu on kindlasti \u00fche v\u00e4ga levinud m\u00f5justamise liigiga, millega me k\u00f5ik oleme kokku puutunud. Asja iva on siis selles, et tehakse algselt mingi “teene”, “kingitus” ja hiljem siis p\u00fc\u00fctakse \u00e4ra kasutada inimese v\u00f5lgnevustunnet, et sisse kasseerida suuremat teenet. N\u00e4iteks kui keegi t\u00e4naval lille kingib ja siis annetust k\u00fcsib. Ja eks siia alla kvalifitseerub ka tegelikult see klubides v\u00e4lja tegemise loogika. Meis on mingi ajalooline geen, mis n\u00f5uab, et teeksime alati teene vastu ja kui k\u00f5ik inimesed oleks head ja m\u00f5istlikud, siis poleks sel reeglil viga midagi. Aga kuna kahjuks maailma ei ole \u00fcks p\u00e4ikseline aas, siis tasub iga teene puhul m\u00f5elda, et kas see tehti lihtsalt heast s\u00fcdamest v\u00f5i siis pigem on eesm\u00e4rgiks v\u00e4ike teene suurema vastu vahetada.<\/p>\n

Kohusetunne ja j\u00e4rjekindlus<\/h2>\n

Tundub ju, et need kaks omadust on igal juhul positiivsed? Kes meist ei tahaks kohusetundlikku ja j\u00e4rjekindlat kolleegi endale? Samas just neid iseloomuomadusi kasutades teevad m\u00e4nguasjapoed endale lisam\u00fc\u00fcki, hiinlased v\u00e4rbasin endale ameerika s\u00f5javangide hulgast uusi agente ja iga aasta saavad vigastada v\u00f5i surma noored tudengid, kes p\u00fc\u00fcavad liituda m\u00f5ne USA tudengikorporatsiooniga.<\/p>\n

Sotsiaalne t\u00f5endus<\/h2>\n

Kuidas saab juhtuda, et noor naist r\u00fcnnatakse poole tunni jooksul kolm korda noaga ja seda n\u00e4evad pealt 38 tavalist kesklassi kuuluvat naabrit ja keegi ei l\u00e4he appi? V\u00f5i miks on nii, et kui saad t\u00e4naval infarkti, siis sul on palju suurem t\u00f5en\u00e4osus \u00f5igeaegselt abi saada juhul kui tegu on inimt\u00fchja t\u00e4navaga, kus \u00fcks inimene m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb kui kuskil rahvarohkes kohas?<\/p>\n

Ma usun, et see pole kellegi jaoks \u00fcllatus, et enamik inimesi eelistab m\u00f5elda ja tegutseda niimoodi nagu suurem mass seda teeb ning just see teebki asja ohtlikuks.<\/p>\n

Samas on just sellel meetodil ka k\u00f5ige rohkem positiivseid kasutusv\u00f5imalusi – n\u00e4iteks on tehtud katse, et lihtsa filmi n\u00e4itamisega saab lasteaias julgustada tagasihoidlikuid lapsi julgemalt sotsialiseerima v\u00f5i siis lihtsalt lastel m\u00f5nd hirmu \u00fcletada.<\/p>\n

Meeldivus ja autoriteetsus<\/h2>\n

Kindlasti ei ole kellelegi \u00fcllatuseks, et\u00a0v\u00e4limus loeb. Aga lisaks v\u00e4limusele on suur roll ka meie “sulgedel” – ehk siis riietel ja aksessuaaridel ning samuti erinevatel staatuses\u00fcmbolitel (eriti autod).<\/p>\n

Samuti loevad tiitlid – ainult, et v\u00e4ga v\u00e4hesed vaevuvad kontrollima, et kas see tiitel on p\u00e4iselt teenitud v\u00f5i lihtsalt v\u00e4idetud. K\u00f5ige suurema alarmi v\u00f5iks t\u00f5sta katse, kus viidi l\u00e4bi katse, kus \u00fcks uuringu l\u00e4biviija helistas suvalisse haiglasse \u00f5dede tuppa ja tutvustas end arstina ja k\u00e4skis anda mingile patsiendile ravimit – kusjuures eksperimentaalset ravimit ja ohtlikkus doosis. Ja enamik \u00f5desid kuuletus – kuigi nad polnud seda arsti enne n\u00e4inud ja nad pidid teadma, et see ravim taolises koguses on patsiendi jaoks ohtlik.<\/p>\n

Kunagi soovis professor Milgram ka v\u00e4lja uurida, et mis sundis natsi Saksamaal nii palju tavakodanikke osalema juutide vastastes kuritegudes. Ta otsustas viia k\u00f5ige pealt l\u00e4bi katse Ameerikas, et v\u00e4lja selgitada inimeste kuulekus ja siis edasi liikuda oma uuringutega Saksamaale arvates, et sakslastel on eriliselt v\u00e4lja arenenud kuulekus k\u00f5rgematele j\u00f5ududele.<\/p>\n

Katse k\u00e4igus pidi katseisik andma elektril\u00f6\u00f6ke teisele katseisikule kui see ei suuda k\u00fcsimustele korrektselt vastata – iga vale vastusega l\u00f6\u00f6gi intensiivsus tugevnes. Eeldus oli, et m\u00f5ned \u00fcksikud inimesed on valmis minema 450 voldini – mis on juba v\u00e4ga eluohtlik.Tulemus \u0161okeeris k\u00f5iki – enamik 40-st katseisikust l\u00e4ksid l\u00f5puni – isegi kui teine katseisik palus l\u00f5petada, \u00fctles, et tal on s\u00fcda haige jne. Lihtsalt kuna autoriteet (teadlane) k\u00e4skis j\u00e4tkata siis enamik inimesi allus k\u00e4sule – isegi kui see ei olnud inimlik.<\/p>\n

\u00dctleme nii, et see uurimismeeskond hoidis kokku Saksamaale mineku raha kuna polnud enam mingit vajadust sinna minna, et uurida, kas sakslased on kuidagi erinevad.<\/p>\n

Nappus ja tsensuur<\/h2>\n

Inimesele on omane tahta parimat ja eeldame, et parim on see, mida on raske saada. Ehk siis kui mingi asi on viimane, seda on limiteeritud kogus v\u00f5i on mingi piiratud ajaga pakkumine, siis see tundub ahvatlevam kui tavap\u00e4rane asi. Samuti kehtib see idee keelatud asjade kohta ning eriti teismeliste kohta. Ehk siis mida piiratum mingi asja kogus on v\u00f5i mida keelatum on tegevus siis seda suurem on inimeste soov seda saada\/teha.<\/p>\n

Siin peat\u00fckis tuuakse n\u00e4iteks ka 19.august 1991 riigip\u00f6\u00f6re Moskvas, kus \u00fcritati tagasi v\u00f5tta Gorbat\u0161ovi pool tehtud j\u00e4releandmised – aga kui inimestele on juba mingid \u00f5igused antud, siis neist enam nii kergek\u00e4eliselt ei olda valmis loobuma ja kokkuv\u00f5ttes see katse l\u00f5ppes ju ka Eesti Vabariigi taass\u00fcnniga. K\u00fcsimus on selles, et kui poleks olnud j\u00e4rsku vajadust oma \u00f5iguste eest v\u00f5itlema hakata, siis kas oleks asjad samamoodi l\u00e4inud?<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/h2>\n

Tegelikult on \u00fclalpool vaid v\u00e4ga \u00fcksikud huvitavad n\u00e4ited raamatust ja needki v\u00e4ga l\u00fchendatul kujul. Lisaks on iga peat\u00fcki l\u00f5pus ka autorilt n\u00e4pun\u00e4iteid, kuidas neutraliseerida taoliste m\u00f5justamistehnikate m\u00f5ju. \u00dctleme nii, et see pole p\u00e4ris lihtne lugemine – kahjuks nii m\u00f5neski kohas oli valusat \u00e4ratundmist, et ma ise olen t\u00e4pselt nende m\u00f5justamis t\u00f6\u00f6riistade \u00f5nge l\u00e4inud ja vahepeal t\u00e4itsa piinlik oli. Aga pea liiva alla peitmine ei aita ja plaan see raamat poest endale p\u00e4riseks osta kuna tundub, et vahepeal m\u00e4lu v\u00e4rskendamine ei tee paha kuna k\u00f5ik need k\u00e4itumismustrid on ikka nii s\u00fcgaval sees, et \u00fchekordne teadvustamine mingit suurt muudatust ei too.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eelmine n\u00e4dal j\u00e4i raamatukogus n\u00e4ppu selline raamat nagu Robert Cialdini “M\u00f5justamise ps\u00fchholoogia” ja olles just n\u00fc\u00fcd l\u00f5petanud lugemise pean \u00fctlema, et see raamat on \u00fcks parimaid leide viimasest ajast. Tihti tundub mulle, et inimesed ja \u00fchiskond lihtsalt ei ole loogilised ja peale seda raamatut v\u00f5in t\u00e4iesti kindlalt v\u00e4ita, et inimkond ongi \u00fcks v\u00e4ga ebaloogiline n\u00e4htus. … [Loe edasi…]<\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":93,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[36,46],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91"}],"collection":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91"}],"version-history":[{"count":0,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/93"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/diana.sauevallakas.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}