Kui see tegelane oleks Troonide mängus mõnest majast, siis selle maja tunnuslause peaks olema “Taandame ennast”. Ta on üldse huvitav frukt – saan aru, et ta on päris pikalt olnud meie kõige väiksema liitunud omavalitsuse elanik, aga senikaua pole ta absoluutselt mingit huvi kodukoha tegemiste vastu tundnud ja alati kandideerinud hoopis Tallinnas. Aga nüüd, kus järsku avastas, et ta kodu ei ole 2000 elanikuga vallas vaid 22 000 elanikuga mandri-Eesti suurimas vallas, siis järsku lõi tal välja mingi kodukoha patriotism. Kusjuures hetkel on ta riigikogu liige, saades RK2015 valimistel poole vähem hääli, kui meie eile taasvalitud vallavanem Andres Laisk kohalikel valimistel 
Aga oma napi häältesaagi kompenseerib Oponaut suure ego ja kiusliku meelega. Lubades küll konstruktiivset opositsiooni, siis tema meelest on konstruktiivne opositsioon absoluutselt kõigele vastu olemine. Isegi kui me parajasti hääletame punkti, mille on kehtestanud see sama riigikogu, kuhu ta ise kuulub ja tegelikult on kõrgel mäel olevad seadusandjad ise midagi sassi ajanud, kuna mis mõtet on hääletada eelnõud, mida seadus kohustab meid vastu võtmast?
Kuna Oponaudil on seni kogemused ainult Tallinna volikogust ja Riigikogu saalist, siis püüdis ta eile vist oma sõnavõttude ja tegevustega ka ööistungi traditsioone Saue vallas juurutada. Nõudes kirjalikke dokumente, kui ükski seadus neid nõuda ei käsi ning võttes sõna igal võimalikul ja võimatul juhul. Loodame, et ta tulevikus panustab sama koguse energiat ka kohalike määruste lugemisse – samas oleme muidugi alati püüdnud siin elanike jaoks bürokraatiat pigem vähendada, kuid see kontseptsioon ei ole Oponaudi jaoks tuttav.
Ja mõned minutit enne lõppu, kui tehti ettepanek, et järgmine kord kohtume kolmapäeval kuna neljapäeval Saue gümnaasiumis isadepäeva üritus, siis tuli välja ka Oponaudi paranoiline pool. Kohe nägi ta selles ettepanekus vandenõu tema vastu kuna Riigikogus mingi üritus samal ajal… Siinkohal tahaks küll Oponaudile öelda, et kallis inimene – enamik meist tavalistest lihtsurelikest ei tea, mis ja millal riigikogus toimub ja meil kõigil on ka muu elu … Me kõik kandideerisime volikokku teadmisega, et selle arvelt jäävad mõned teised asjad tegemata ja pole kunagi võimalik 27 aktiivse inimese puhul leida ideaalset aega, mis kõigile sobiks.
Igatahes eile Saue linnas Laagri poole mõtlesin selle peale, et kuigi ühelt poolt on tore, et Saue volikogus saab nüüd edaspidi tutvuda ka kõrgemate poliitiliste instantside töö põhimõtetega, siis kas see kahe tooli seadus on ikka nii kasulik? Sest vähemalt eile ei õppinud ma muud, kuidas venitada ja kiusu ajada ja see ei ole see, mida ma konstruktiive opositsioonina ette kujutaks…
Kui nüüd lühidalt ka muust kirjutada, siis positiivne on see, et saime paika komisjonide struktuuri ja kõigile 9-le komisjonile ka esimehed ja aseesimehed valitud. Õnneks kaks opositsioonisaadikut on siiski tuttavad ka koostöö kontseptsiooniga ning seega on näiteks jutivkomisjoni aseesimees Juhan Särgava (KE), kes on Saidafarmi juht ja omanik ning Mihhail Jallajas (VL Meie) Nissist juhib revisjonikomisjoni. Tegelikult sai kohti veel paarile opositsioonisaadikule pakutud, aga nad vist Oponaudiga samast majapidamisest ja tunnuslausega
Mulle endale saab päris tõsiseks väljakutseks olema täiesti uue komisjoni – kogukondade komisjoni – käivitamine ja juhtimine. Ideaalis võiks see komisjon panustada eesmärki, et nelja aasta pärast oleks enamikes meie 50-st külast tegus külaselts ning ka kolmes alevikus ja linnas oleksid kogukondlikud vabaühendused, mis inimesi kokku tooks ja head kohavaimu aitaks luua.
Vallavanemana jätkab Andres Laisk ja kuigi Oponaut pidas meile pika ja piinarikka kõne ka vallavanema palga ja hüvitiste teemal, aga ma tõesti ei saa eriti tõsiselt sellel teemal võtta inimest, kes on nii kaua juhtinud Tallinna poliitilist toiduahelat ja kelle eestvedamisel on volikogu esimehele kehtestatud presidendiga sama palk :p
Igatahes loodan, et järgmine postitus saab olema positiivsem ja sisulisem, kuid mul on kahtlus, et siin blogis tuleb tulevikus veel päris palju sellele Oponaudile viidata ning seetõttu tundus mõistlik ka seda tegelast pikemalt tutvustada.
]]>
Kuidas koalitsiooni tehakse?
Siinkohas võibolla on ka mõistlik kirjeldada protsessi, kuidas koalitsioonilepingu tegemine käib. Selle alusdokumentideks on esmajoones koalitsiooni moodustavate erakondade valimisprogrammid. Seetõttu ka oma eelmises postituses avaldasin imestust, et mitmel nimekirjal puudus selline dokument. Õnneks Reformierakonnal ja IRL-l kellega hetkel koalitsiooniläbirääkimised käivad on valimisprogramm olemas.
Siinkohal ongi üks oluline infokild kõigile inimestele, kes plaanivad kunagi tulevikus kandideerida – kui teil on mingi teema, mis teid eriliselt kõnetab ja mille pärast võibolla kandideerite, siis vaadake, et see teema oleks käsitletud teie nimekirja programmis enne valimisi. Sest peale valimisi kui juba koalitsioonilepingut koostatakse on uusi ettepanekuid esitada liiga hilja.
Lisaks koalitsioonilepingule tuleb selles etapis paika panna ka komisjonid ning vallavalitsuse liikmed. Samuti komisjonide esimehed ja muu taoline. Ja kui on juba esmane versioon paberil, siis ongi aeg, kus kõik osapooled kutsuvad kokku oma nimekirjas volikokku pääsenud liikmed ning vaadatakse asi üle.
Struktuur ja ametikohad
Uues Saue ühendvallas saab struktuur olema selline, et vallavalitsus koosneb vallavanemast ja kolmes abivallavanemast ning lisaks esindavad piirkondi ka mittepalgalised vallavalitsuse liikmed, kelle ülesandeks on anda sisendit just oma piirkonna aktuaalsete teemade kohta.
Volikogus on esimees, kaks aseesimeest ning praeguse plaani kohaselt moodustatakse 9 komisjoni (sh revisjonikomisjon).
Ma tean, et nii mõnigi loodab siit leida ka juba konkreetseid nimesid, sest hetkel on kõik dokumendid veel lahtiselt laual ja võib muudatusi tekkida, siis nii palju võib vist öelda, et vallavanemaks on hetkel esitatud Andres Laisk, volikogu esimeheks Harry Pajundi ja volikogu aseesimeesteks Eero Kaljuste ja Valdis Toomast. Abivallavanemate puhul nimetab iga koalitsioonipartner ametisse ühe abivallavanema ja see võib olla nii poliitiline või apoliitiline valik. Ülejäänud nimede osas ootaks ära hetke, kui koalitsioonileping on allkirjad saanud, kuna läbirääkimiste käigus võib veel muudatusi tulla.
Küllaltki suure osa arutelust moodustas täna ka komisjoniliikmete määramine. Mõne inimese puhul oli otsus lihtne – lihtsalt inimesel on üks ja kindel teema, mis teda kõnetab ja kellelgi isegi ei ole vastuväiteid. Mõne teise komisjoni puhul oli jälle palju vaidlust, sest pädevaid inimesi, kel soov ja kompetents olemas komisjoni juhtimiseks oli päris mitu. Komisjonide suuruseks on 8 liiget ning komisjoni esimees ja aseesimees peavad olema ka volikogu liikmed, et saaksid info komisjonist volikogusse viia ja vice versa – tutvustada komisjoniliikmetele just konkreetset valdkonda puudutavaid arutelusid ja otsuseid. Hetkel on plaan teha komisjonid nii, et igas komisjonis oleks kõik 3 koalitsioonipartnerit esindatud (proportsionaalselt tulemusega) + iga opositsioonis olev volikogu liige saaks ka panustada komisjoni töösse. Liikmete määramisel võtsime arvesse nii nende saadud mandaadi suurust kui ka varasemat kogemust mingi valdkonnaga.
Saime peale poolteist tundi kestnud arutelu paika vägagi pädevad komisjonide koosseisud, aga nüüd tuleb teha veel päris palju kooskõlastamist, et kas valitud liikmed on ka ise huvitatud. Seega ka see info saab avalikuks loodetavasti järgmise nädala jooksul.
Vihjena võin öelda, et kui tänase arutelu tulemusena valminud komisjonide struktuur paika jääb, siis pean oma lõputöö uuesti põhjalikult läbi lugema, sest sinna investeeritud aeg ja energia võivad järgneval neljal aastal aidata mul paremini panustada valla arengusse.
Üldised muljed
Üldine mulje on hetkel väga hea… Kogu protsess on muidugi pingeline, sest iga osapool püüab endale saada parimat võimalikku positsiooni, et esindada just oma valijate huve. Kuna Koostööl on 13 volikogu kohta, Reformierakonnal 5 ja IRL-l 3, siis paratamatult on koalitsioonileping veidi rohkem Koostöö nägu.
Samas põhimõttelisi suuri erinevusi ju tegelikult programmides ei olnud – lihtsalt Reform on rohkem Saue linna keskne, samas meie valimisliidus on inimesi igast valla otsast ja seetõttu ka programm on laiapõhjalisem. IRL on kuskil vahepeal – volikogu liikmetest on enamik Saue linna taustaga, kuid nimekirjas oli liikmeid kõigist liituvatest omavalitsustest.
Huvitav avastus koosoleku jooksul oli ka see, et oleme moodustamas nii laiapõhjalist koalitsiooni, et opositsiooni jääb ainult 6 volikogu liiget.
Tean, et seekordne postitus on veidi üldine, aga loodetavasti enne järgmist reedet saame juba Koostöö blogisse teha palju detailsema postituse kogu teema kohta. Lihtsalt tahtsin märku anda, et asjad liiguvad ja varsti saab loodetavasti kokku tulla ka esimene volikogu koosolek, mis saab olema ka ametlik uue Saue valla tekke algus. Valla ja linnavalitsused tegutsevad praeguse süsteemi järgi aasta lõpuni ja edasi hakatakse tööle juba uue struktuuri raames.
]]>