Eile oli teine volikogu istung ning mõtlesin, et kirjutan peale seda veidi poliitiisest matemaatikast ja sellest, kuidas tegelikult ka opositsioon saab tegelikult päris aktiivselt panustada (olin kindel enne koosolekut, et kuna meil opositsioonis suisa 2 riigikogu liiget, siis kasutatakse kõiki seadusest tulenevaid võimalusi). Aga peale 3h ja 50min, mis kohati juba veidi huumorinurgaks kiskus, siis tunnen, et pean teile tutvustama hoopis uue Saue vallavolikogu kõige põnevamat isendit – nimetagem teda siin Oponaudiks.
Kui see tegelane oleks Troonide mängus mõnest majast, siis selle maja tunnuslause peaks olema “Taandame ennast”. Ta on üldse huvitav frukt – saan aru, et ta on päris pikalt olnud meie kõige väiksema liitunud omavalitsuse elanik, aga senikaua pole ta absoluutselt mingit huvi kodukoha tegemiste vastu tundnud ja alati kandideerinud hoopis Tallinnas. Aga nüüd, kus järsku avastas, et ta kodu ei ole 2000 elanikuga vallas vaid 22 000 elanikuga mandri-Eesti suurimas vallas, siis järsku lõi tal välja mingi kodukoha patriotism. Kusjuures hetkel on ta riigikogu liige, saades RK2015 valimistel poole vähem hääli, kui meie eile taasvalitud vallavanem Andres Laisk kohalikel valimistel 😀
Aga oma napi häältesaagi kompenseerib Oponaut suure ego ja kiusliku meelega. Lubades küll konstruktiivset opositsiooni, siis tema meelest on konstruktiivne opositsioon absoluutselt kõigele vastu olemine. Isegi kui me parajasti hääletame punkti, mille on kehtestanud see sama riigikogu, kuhu ta ise kuulub ja tegelikult on kõrgel mäel olevad seadusandjad ise midagi sassi ajanud, kuna mis mõtet on hääletada eelnõud, mida seadus kohustab meid vastu võtmast?
Kuna Oponaudil on seni kogemused ainult Tallinna volikogust ja Riigikogu saalist, siis püüdis ta eile vist oma sõnavõttude ja tegevustega ka ööistungi traditsioone Saue vallas juurutada. Nõudes kirjalikke dokumente, kui ükski seadus neid nõuda ei käsi ning võttes sõna igal võimalikul ja võimatul juhul. Loodame, et ta tulevikus panustab sama koguse energiat ka kohalike määruste lugemisse – samas oleme muidugi alati püüdnud siin elanike jaoks bürokraatiat pigem vähendada, kuid see kontseptsioon ei ole Oponaudi jaoks tuttav.
Ja mõned minutit enne lõppu, kui tehti ettepanek, et järgmine kord kohtume kolmapäeval kuna neljapäeval Saue gümnaasiumis isadepäeva üritus, siis tuli välja ka Oponaudi paranoiline pool. Kohe nägi ta selles ettepanekus vandenõu tema vastu kuna Riigikogus mingi üritus samal ajal… Siinkohal tahaks küll Oponaudile öelda, et kallis inimene – enamik meist tavalistest lihtsurelikest ei tea, mis ja millal riigikogus toimub ja meil kõigil on ka muu elu … Me kõik kandideerisime volikokku teadmisega, et selle arvelt jäävad mõned teised asjad tegemata ja pole kunagi võimalik 27 aktiivse inimese puhul leida ideaalset aega, mis kõigile sobiks.
Igatahes eile Saue linnas Laagri poole mõtlesin selle peale, et kuigi ühelt poolt on tore, et Saue volikogus saab nüüd edaspidi tutvuda ka kõrgemate poliitiliste instantside töö põhimõtetega, siis kas see kahe tooli seadus on ikka nii kasulik? Sest vähemalt eile ei õppinud ma muud, kuidas venitada ja kiusu ajada ja see ei ole see, mida ma konstruktiive opositsioonina ette kujutaks…
Kui nüüd lühidalt ka muust kirjutada, siis positiivne on see, et saime paika komisjonide struktuuri ja kõigile 9-le komisjonile ka esimehed ja aseesimehed valitud. Õnneks kaks opositsioonisaadikut on siiski tuttavad ka koostöö kontseptsiooniga ning seega on näiteks jutivkomisjoni aseesimees Juhan Särgava (KE), kes on Saidafarmi juht ja omanik ning Mihhail Jallajas (VL Meie) Nissist juhib revisjonikomisjoni. Tegelikult sai kohti veel paarile opositsioonisaadikule pakutud, aga nad vist Oponaudiga samast majapidamisest ja tunnuslausega 😀
Mulle endale saab päris tõsiseks väljakutseks olema täiesti uue komisjoni – kogukondade komisjoni – käivitamine ja juhtimine. Ideaalis võiks see komisjon panustada eesmärki, et nelja aasta pärast oleks enamikes meie 50-st külast tegus külaselts ning ka kolmes alevikus ja linnas oleksid kogukondlikud vabaühendused, mis inimesi kokku tooks ja head kohavaimu aitaks luua.
Vallavanemana jätkab Andres Laisk ja kuigi Oponaut pidas meile pika ja piinarikka kõne ka vallavanema palga ja hüvitiste teemal, aga ma tõesti ei saa eriti tõsiselt sellel teemal võtta inimest, kes on nii kaua juhtinud Tallinna poliitilist toiduahelat ja kelle eestvedamisel on volikogu esimehele kehtestatud presidendiga sama palk :p
Igatahes loodan, et järgmine postitus saab olema positiivsem ja sisulisem, kuid mul on kahtlus, et siin blogis tuleb tulevikus veel päris palju sellele Oponaudile viidata ning seetõttu tundus mõistlik ka seda tegelast pikemalt tutvustada.