Samal ajal kui konnad oma kividel istusid algas aga põuane periood ning nii see tiik, kus meie peategelane konn elas kui ka teised tiigid kippusid kokku kuivama. Väikestel kalakestel polnud eriti süüa ning vesiroosid ei saanud hästi õitseda ning kui kunagi oli tiigi kallas ilusaid hundinuiasid täis, siis nüüd olid jäänud mõned üksikud.
Ühel päeval tuli tiigi juurde võõras konn uurima, et kuidas on lood selle tiigiga ja rääkis, et igal pool on sama mure, aga paari naabertiigi suuremad konnad olid kokku saanud ja lahenduse välja mõelnud. Tiigid tuleb ühendada, et tekiks üks suur ja sügav tiik kus oleks ruumi ja piisavalt vett, et ka suur põud ei teeks parandamatut kahju.
Konnal oli kaasas ka plaan, kus oli täpselt kirjas kui suur tiik tuleb ja miks see hea on. Ja esimese hooga olid väikese tiigi konnad väga rõõmsad ja krooksusid rõõmsalt, et see on väga hea mõte. Ainult meie peategelane konn oli mõtlikult vait ja vaatas plaani ja lõpuks küsis “Miks siin nii vähe kive on?”
Naabertiigi konn püüdis seletada, et kuna tiigid ühinevad ja paljud teised loomad olid nõus olnud appi tulema tiiki sügavamaks kaevama, siis paratamatult madalamat kallast ühises tiigis vähem kui praegu väikestes tiikides ja seetõttu tuleb ka kive vähem.
Selle peale hakkas konnade nõusolev krooksumine vaibuma ja nad kõik vaatasid uuriva pilguga oma kivisid. Need olid ilusad ja mõnusad kivid ja vesi oli ju märg ja külm. Mõni konn oli terve oma elu kivi peal istunud ja ei mäletanud enam täpselt, kuidas see ujumine käis.
Aga muidugi ei saanud seda ju naabertiigi konnale tunnistada – eriti arvestades, et see konn veidi suurem ja tugevam paistis. Seetõttu öeldi, et mõte on väga hea, aga tuleb nüüd ju veidi tiigirahvaga aru pidada.
Kohe, kui võõras oli minema läinud siis istusid väikese tiigi konnad maha ja hakkasid arutama. Üks ütles “No ma ei usu, et hundinuiadel suuremas tiigis parem on – küll hakkavad nad ka siin tiigis vohama”. Ja teine konn noogutas mureliku näoga “ja mõelge, mis meie armsatest väikestest kalakestest saab – äkki seal suuremas tiigis on mingid mõrtsukvaalad”
Ja nii nad otsustasid, et kogu tiigirahvast tuleb hoiatada, et naabertiikide konnad tahavad nende armast väikest kodutiiki endale võtta. Kiilid läksid eriti paanikasse – nad üldse olid sellist koleerilisemat tüüpi. Vesiroosid küll püüdsid vastu vaielda, et kui vett oleks rohkem, siis saaksid nad oma juured sügavamale kinnitada ja talvel saaks vähem vesiroose kahjustada, aga neid ei kuulanud keegi. Kiilid olid väikestele kaladele juba rääkinud hirmuäratavaid lugusid suurtest haidest ja mõrtsukvaaladest, kes kõrvaltiigis elavat ja paanika oli vallanud terve tiigi.
Nii juhtuski, et kui naabertiigi konn paari nädala pärast tuli uuesti, et kokku leppida kaevamiste ajakava, siis teda võeti vastu vilekoori ja solvangutega. Ta püüdis veidi aega kaldal seistes seletada, et tegelikult nende tiigi kalad on sama suured kui selle tiigi kalad ning mõrtsukvaala pole neil kunagi olnud, aga mitte keegi ei kuulanud teda. Lõpuks lõi ta lihtsalt käega ja läks ära.
Naabertiigid moodustasidki ühe suure tiigi ja kuna seal oli palju ilusaid vesiroose siis mingi päev otsustasid väikese tiigi kiilid ka minema kolida kuna väikeses tiigis ei olnud jäänud alles peaaegu ühtegi vesiroosi peale eriti karmi talve ja neil polnud kuskil oma jalgu puhata. Ka kalade arv oli vähenenud kuna tiik vaikselt kuivas väiksemaks ja erinevalt konnadest vajasid kalad ka sügavamat vett, aga seda polnud piisavalt.
Aga konnad lesisid ikka mõnusalt oma kividel ja võtsid päikest. Muidugi olid nad ise hakanud ka tähele panema, et vähem putukaid lendas mööda, keda oma pika keelega suhu näpsata. Ja tiik oli kuidagi vaikne. Aga päike oli soe ja kivi mugav ja nad olid ju veidi mugavust ära teeninud kuna nad olid nii julgelt ja tarmukalt päästnud tiigi igasugustest hirmsatest ohtudest.
]]>No olgu – olgem ausad, et kuigi Saue valla oskus inimestega dialoogi pidada näiteks meile kõigile teada tuntud sotsiaalmeediakanalis FB on tegelikult päris hea, siis arenguruumi kindlasti veel on. Kernu, Nissi vist eriti vallavalitsuse tasemel ei kasuta sotsiaalmeedia võimalusi ja kuigi Saue linna FB leht täitsa kena siis tundub et inimeste infovoogu jõuab kehvemini kui Saue valla leht.
Aga kui nüüd vaadata ühinemiste kontekstis, siis tegelikult on asja läbiviijad andnud endast parima – loodud on eraldi kodukas , igas ajalehes on olnud mõni uudisnupp või lugu ja samuti viimastel nädalatel on FB tehtud üritus, mille sein nüüd täna hommikust alates on isegi veidi liiga aktiivne. Igas piirkonnas on toimunud avalikud arutelud ( ja olen kuulnud , et Saue linna avalik arutelu oli suisa meelelahutusliku väärtusega osati 
).
Kui me nüüd veel lisame kaks ühinemislehte, mis on piirkonna postkastidesse potsatanud, siis turundajana ütleks, et reklaamikampaania on olnud igatahes põhjalik. Muidugi vandenõuteoreetikud ütlevad nüüd, et see kõik on illusioon ja tegelikult on tulemused suletud uste taga ära otsustatud ja hääletamine ei loe. Siis on mingi hulk inimesi, kes on veendunud, et see teema neid niikuinii ei puuduta. Ja siis on hulk inimesi, kes ehmunult küsivad – mis hääletamine? Kus hääletatakse? Miks keegi mulle sellest ei rääkinud enne?
Ja siis lõpuks ongi nädal läbi ja kui hääli kokku loetakse siis on alla 10% valijatest oma arvamuse teada andnud. Ja teate mis kõige kurvem? Volikogudes (nagu igal pool mujalgi) on alati selliseid tarku kõiketeadjaid, kellele tegelikult üldse ei meeldi idee osalusdemokraatiast ja nemad saavad nüüd mõtlikult noogutada ja öelda, et nii me ju ütlesime – mõttetu vaev inimesi kaasata kuna nad ei tea, ei hooli jne. Ja siis need inimesed, kes tõesti soovivad kaasata inimesi kodukoha arengusse ja panna kaasa rääkima, peavad väsinult nõustuma, et küllap nii ongi. Ja paar proovimist veel ja siis löövad ka entusiastid käega ja edaspidi kuuled nende hääles kerget irooniat, kui keegi mainib sõna kodanikuühiskond.
Ehk siis kaasamine ei ole ühesuunaline protsess, et sa ootad kuni ühel õhtul uksele koputatakse ja kohalik vallavanem, linnapea või volikogu esimees sind kaasama tuleb. Sellist teenindust saab ainult kuu enne valimisi Lasnamäel elades (ja ma pole päris kindel, et seda tegevust tohiks kaasamiseks nimetada). Kaasamine on see, kui KOV loob infokanalid erinevates kohtades (koduleht, sotsiaalmeedia, kohalik ajaleht) ja sina aktiivse kodanikuna viid ennast kodukoha asjadega kurssi ja loed lisa. Kaasamine on see, kui kodulehel on olemas kõigi valla töötajate ja ametnike kontaktid ja nad kiirelt ja asjalikult vastavad kõigile muredele ja küsimustele. Kaasamine on see, kui tehakse avalikke arutelusid ja mitte moepärast vaid korraldajad tõesti loodavad aktiivset osavõttu. Kaasamine on see, kui igal huvilisel on võimalus kaasatud olla.
Ja kujutan ette, et pooled neist vähestest, kes siiani on lugenud kehitavad nüüd õlgu ja ütlevad, aga mind ju ei huvita… No selge – kui ei huvita, siis ei huvita… Mind ka näiteks absoluutselt ei huvita näiteks kalapüük – aga see tähendab, et ma ei kurda kehvade lantide (loodetavasti on see õige termin) valiku üle või uue kalapüüki reguleeriva seaduse üle. Kui sind ei huvita sinu kohaliku omavalitsuse tegevus, siis pole sul ju põhjust kurta kooli kvaliteedi, lasteaiakohtade nappuse, teede libedustõrje, tänavate valgustuse ja 101 muu pisiasja üle, mis tegelikult mõjutavad meie igapäevast elu üsna palju.
Ja mainin siinkohas ära, et tegelikult see Terevisioonis esinenud naisterahvas oli ja on minu jaoks väga sümpaatne ja mulle meeldisid tema mõtted väga… Lihtsalt see teema torkis väga ja kurb oli näha, et isegi intelligentne ja haritud inimene siiski on võtnud omaks selle ühiskonnas leviva suhtumise, mis tegelikult on suurimaks kitsaskohaks kodanikuühenduste ja osalusdemokraatia arengul.
Ehk siis üleskutse kõigile – kaasake end ise ja mõne aja mõõdudes võite avastada kui palju toredaid asju juhtub kui ise kodukoha arendamisel kaasa lüüa Luban teile, et kui 1 aasta proovite ja ikka tunnete, et teist ei sõltu miskit, siis võite uuesti koduseinte vahele peitu pugeda ja te ei pea siit blogist enam kunagi ühtegi postitust lugema… Ja esimene samm täna vähemalt Saue valla ja linna ning Nissi ja Kernu valla elanike jaoks oleks siiski leida see 1 minut ja anda oma hääl siin.