Täna jäi ühe tuttava FB seinal silma huvitav mõttekäik, mis täiesti mõtlema pani. Kas neitsi Maarjat saab siis tegelikult ka pidada maailma esimeseks surrogaatemaks?
Kuna piiblit lugesin viimati eelmisel aastatuhandel, siis piilusin mälu värskendamiseks praegu piibel.net lehele ja tõepoolest on Matteuse evangeeliumi esimese peatüki alguses selline lõik:
18 Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last.
Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata.
Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust.
Ehk siis põhimõtteliselt on Jeesus Jumala ja Püha Vaimu laps, kes kanti ilmale kolmanda osapoole poolt. See vastab ju igati surrogaatema definitsioonile, mis Wikipedia järgi on:
Surrogaatema ehk asendusema on emasimetaja (tavaliselt naine), kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud lapse.
Kusjuures teine mõte veel kristlike pereväärtuste kohta – kui mu mälu mind ei peta, siis Aadam on ju ka loodud jumala näo järgi ja tal puuduvad vanemad. Ehk siis kas tegu on esimese klooniga? Ja kui esimene inimene sai hakkama ilma traditsioonilises peres üles kasvamata ja oli üsna mõistlik, siis miks peaks muretsema praeguse aja erinevate peremudelite pärast?
Ja kui kõik eelnev ei ole väga veenev, siis meenus veel, et Kain oli esimene laps, kes sündis nö traditsioonilisse perekonda. Seesama Kain, kes oma venna kadedusest ära tappis.
Kusjuures tegelikult ei taha ma siin üldse vaielda lastekasvatuse teemal – isiklikult arvan, et absoluutne tõde puudub, et kuidas neid lapsi kõige parem kasvatada on. Aga kui keegi järgmine kord mainib kristlikke pereväärtusi, siis kavatsen küll järgi uurida, et kuidas need ülaltoodud näited neid kristlikke pereväärtusi toetavad.
M.O.T.T.