Sel aastal üle pika aja käib ka enda kohta fraas, et kõik on nii uus septembrikuus. Nimelt sai mingi pool aasta tagasi otsus tehtud, et kuna vanus on juba selline veidi viisakam, siis oleks aeg end tõsiselt kätte võtta ja lõpuks ka endale kõrgharidust tõendav paber saada. Arvestades, et elu jooksul üle 200EAP kokku tehtud, siis on tegelikult veidi veider, et seda paberit ei ole, aga no see on juba pikk ja kirev ajalugu ja nõuaks omaette postitust.
Igatahes kevadel mõte sai mõeldud ja, et ainult mõtteks ei jääks siis sai ka vaikselt tegutsema hakatud. Kahjuks tuli ülikooli lehti vaadates tunnistada, et kuigi ülikoole palju ja aineid ka, siis tegelikult ega väga lihtne see valik ei ole kuna sobivaid aineid on tegelikult vähe. Kui tahta midagi praktilist, kaugõppega ja samas sellist, mis ei oleks päris nullist kõige õppimine ( kuigi uued teadmised on toredad, siis hetkel on eesmärk siiski ka see ilus paber, et saaks edaspidi magistritasemel end avastama hakata 😉 ).
Lõpuks jäigi valikusse üks aine – “Ettevõtlus ja projektijuhtimine” Pärnu Kolledzis. Ehk siis tegelikult asi, mille praktilist poolt on päris palju ära proovitud ja mingi teoreetiline baas ka olemas. Aga kuna oligi hirm, et esimene semester äkki veidi liig kordamine tundub ja seega alguse motivatsioon raisku läheb… Aga no see ei oleks ju mina, kui kiirelt lahendust taolistele probleemidele ei leiaks – miks teha ülikool 3 aastaga kui saab ka kahega 😉 Ehk siis tekkis plaan sel aastal läbida nii 1. kui 2. kursuse ained ja siis järgmine aasta rahulikult 3. kursus + lõputöö.
Mõeldud tehtud – vahetasin õppejõududega mingi hulga kirju ja veensin neid, et olen piisavalt tubli, tark ja andekas, et võiksin 2. kursuse aineid ilma eeldusaineid läbimata võtta…
Ja siinkohal sai kogu ilus sujuv algus otsa ja tekkis väike paaniks. Muidugi ma vaatasin enne sisseastumist õppekava üle – aga mitte piisavalt põhjalikult. Ma eeldasin, et EAP = 2/3 AP ja kuna meeles oli oma varasemast ülikooli ajast, et tegelikult sellise 3AP saamiseks ei olnud vaja just naba ära pingutada, siis deklareerisin 55EAP ilusasti sellek semestriks – see siis vanas vääringus ca. 39AP ja tundus täiesti tehtav.
Aga juba eelmine nädal sain aru, et need kuulujutud, et kaugõppes olvad inimesed saavad oma hariduse “mitte midagi” tehes on sõna otseses mõttes linnalegendid. Ma pole veel julgenud oma statistikat lõpuni viia, aga tundub, et
1EAP = umbes 150lk lugemismaterjali + 5lk referaati või mõnda muud kirjatööd + mingi hulk tunde + 1/4 eksamit.
Ehk siis
55EAP = 8250lk lugemist + 225lk kirjatööd + 120h loengutes + 14 eksamit
Mitte nüüd võimatu, aga kohe kindlasti ei tohiks igav mul väga sellel sügisel hakata.
Positiivse poole pealt pean tunnistama, et umbes 75% loengutest ja seminaridest on täiesti huvitavad. Kuigi vahel tundub kogu lähenemine ülimalt teoreetiline ja pähe tikub mõte, et kas see õppejõud on püüdnud kunagi seda, mida ta räägib ka praktiliselt rakendada, aga samas kui kõrgele ei sihi, siis ei saavuta ka mitte midagi.
Võibolla eelmisest nädalast kõige shokeerivam minu jaoks oli üks matemaatika seminar – seal siis 100 2. kursuse tudengit lahendas ühiselt elementaarseid murde, lihtsustas avaldisi ning arvutas protsente. Muidugi saan aru, et oma NRG + mate-informaatika taustaga ongi minu jaoks matemaatia loogilisem kui enamike teiste jaoks, aga ikkagi tekkis küsimus, et kas koolide matemaatika õpe on ikka selline nagu peaks.
Kusjuures sisseastumiskatsetel oli ka üks küllaltki lihtne summa ülesanne ja see oli ainus, mille puhul ei suutnud meenutada, kas seal oli mõni valem ka kuidas asja stiilsemalt lahendada – ehk siis pidin tegema lihtsalt pikalt ja robustselt välja kirjutades asja. Nüüd sain teada, et 600-st sisseastust olid seda ülesannet püüdnud lahendama asuda 4 inimest, kellest 2 olid saanud õige vastuse :/ Ehk siis midagi on ikkagi veidi mäda meie haridussüsteemis.
Aga jah – põnevad ja pingelised ajad on ees ja kahtlustan, et siia blogisse ma väga tihti postitama lähikuudel ei jõua kuna muud kirjatööd on ju kohustuslikud ja see siin on lihtsalt hobi. Samas kes teab – 9h koolimajas viibimist on tegelikult täitsa mõnus siin postitada midagi, mille puhul ei pea järgima 30lk pikkust juhendit, et mida ja kuidas kirjutada 😉
Aga kursus tundub täitsa tore. Peangi nüüd lõpetama ja pubi poole suunduma kuna suures õppimistuhinas ei tasu nüüd ära unustada ka tudengielu meeldivamat poolt – uusi toredaid tuttavaid ja ühiseid üritusi 😉
