Esimene vaatus.
Umbes kuu tagasi keeldus meie uus president kiriku õnnistusest oma uue ameti jaoks. Kuigi mu enda FB seinal sai see otsus väga positiivse vastukaja paljude sõprade käest, siis jäi interneti avarustes silma ka teistsuguseid reaktsioone… Sealhulgas tundub eriti üles ärritatud hr Viilma, kelle jutust võib kohati jääda mulje, et solvati kõiki Eestimaa inimesi. Läksin siis Statistikaameti lehele, kust selgus, et Eestis 2011. aasta rahvaloenduse alusel 54% ei tunnista ühtegi usku ja ülejäänud seltskond jaguneb 90! usuvoolu vahel. Ja kui mõni usk üldse võiks siin endale “riigiusu” tiitlit, siis see on õigeusk, millega seostas end 16% vastanutest. Luteri usu tunnistas omaks 10% vastanutest ning seega võiks Viilma tõsiselt loobuda illusioonist, et ta esindab Eesti rahvast.
Teine vaatus
Eelmine nädal sai paika uus valitsus ja selgusid ka nende maksupoliitilised ideed. Ja taaskord tuleb välja, et ühel väikesel inimgrupil peaks olema erilised õigused – seekord siis jutt abikaasade ühisdeklaratsioonist. 2015. aastal esitas ühisdeklaratsiooni 13,4% avalduse esitanud inimestest. Ehk siis taaskord mitte just enamus ühiskonnas. Ometigi on kisa jälle taevani.
Seekord mõjutab see väikese inimgrupi õiguste nõudmine tegelikult ka teisi (nimetagem neid siis enamuseks). Riigieelarve on tegelikult keeruline matemaatiline tehe, kus kulud ja tulud peavad olema tasakaalus. Ja seega kui suurendada mingit kuluartiklit ühele sihtgrupile (abielupaarid, kes esitavad ühisdeklaratsiooni e 13,4%) inimestest, siis sellest kaotavad teised (ehk siis 86,6%).
Siiani ma ausalt öeldes arvasin, et abielu ja usk on mõlemad asjad, mida inimene valib oma tõekspidamistest ja sisemisest veendumusest tulenevalt. Aga viimasel nädala on jäänud mulje, et abiellutakse maksude optimeerimise nimel 😮
Siinkohas tasuks korra mõtiskleda ka, milline pere tegelikult saab kõige suuremat kasu sellest mudelist? Selline pere, kus üks vanematest on kõrgepalgaline töötaja, teine kodune ja lisaks paar last. Kuna uus valitsus on öelnud, et nende prioriteediks on inimeste tööturule tagasi toomine siis selline ühisdeklaratsioonide kaotamine tundub küllaltki korrektset sõnumit kandvat.
Lõppmäng
Aga kus siis kihvadega karma mängu tuleb?
Nimelt just need kaks sihtgruppi (kirik ja traditsiooniline perekond) olid aasta tagasi kooseluseaduse arutelul kaks kõige kõvemat kisajat, et vähemuse arvelt tehakse enamusele liiga. Nüüd kus on olukord vastupidine, siis äkki ei tohi enam lähtuda eeldusest, et enamusel õigus?
Ma pole küll ametlikult usklik inimene, aga siinkohas näen mõningast taevalikku õiglust…